Evelin KivimaaFoto: Stanislav Moškov
Seisukoht
6. mai 2020, 19:17

Koolilapse ema: e-õpe on tõeline põrgu! (6)

Koolilapse emana ma lihtsalt vihkan seda õudset e-õpet! Kuidas saab ometi teha nii jõhkrat inimkatset ning sundida kõiki Eesti lapsi ja nende vanemaid hüppama pea ees vette täiesti tundmatus kohas? Ilma süsteemita, kuidas visata kasvõi mingitki päästerõngast?! Kui hakkama ei saa, järgneb karistus!

Enne e-õpet läks mu teismelisel lapsel koolis täitsa kenasti. Ta käis tundides, õpetaja seletas uut osa, koolis tehti harjutusi ja midagi jäi ka kodus lõpetada. Neljad-viied, mõni kolm ka sekka. Nüüd kahjuks enam mitte. Ma ei oska selles ka ainult last ega ennast süüdistada. Minu meelest on kogu see e-õppe korraldus läbinisti mäda.

See on ebaaus, et eriolukorra ajal laoti üleöö kõigi Eesti õpilaste õlgadele hiidraske koorem. Selline muutus võtaks põlved nõrgaks ka täiskasvanul, mis siis veel lapsest rääkida! E-õpe näeb ju välja niimoodi, et laps peab olema korraga kahes rollis, õpetaja ja õpilane. Loe ise õpikust, tee ülesandeid, saada õpetajale vastused.

Võib-olla mõnele lapsele see sobib. Minu teismelisele mitte. Paljud asjad jäävad tegemata ja karistuseks lajatavad õpetajad üha uusi „mittearvestatuid“. Mu laps on harjunud kooliasju ise tegema ega taha, et keegi sekkuks. Abi on ta minult küsinud paar korda: vene keeles veel oskasin midagi öelda, aga matemaatikas… pingutasin küll, aga ajuragistamisest ega guugeldamisest polnud mingit kasu, selle liitintressiga ma ei osanudki teda aidata! Tuli meelde enda kooliaeg: siis oli mul kõigi reaalainetega nõnda, et õpetajat kuulates sain uuest osast aru, aga kui millegipärast ei saanud tundi minna, siis kodus võisin õpikut vahtida kui palju tahes, no ei mõistnud!

Veebitunnid võiksid olla e-õppes päästerõngaks, aga neid on kahjuks nii napilt, vähemalt minu lapse koolis. Kui ma nende tundide aegu ette tean, siis olen lasknud lapsel panna äratuskella helisema, et ta mäletaks kohal olla. Paraku kui õpetaja lisab veebitunni kohta info e-kooli alles eelmisel õhtul ning laps seda tähele ei pane, siis… ta ka sinna ei jõua. 

Ühesõnaga, e-õpe on tõeline põrgu! Minu jaoks on see palju hullem, kui eriolukorra tõttu kodukontoris töötamine. Veelgi enam – see on rusuvam kui kriisiaegne palgakärbe, mille pidin samuti üle elama. Kui rängalt see inimkatse lõppkokkuvõttes mu lapsele mõjub, ei oska aimatagi. Loodan väga, et e-õppe eksperiment ei keera tema ega paljude teistegi haridusteed lõplikult tupikusse.