Viis päeva sünnitusvaludes vaevelnud naine: lapsi ma enam ei saa! Arstid ei kuulanud mind! (25)

Eks selline olukord on juba kestnud pikemat aega, nüüd lisaks veel see epideemia. Samas siin peab ka arstidest aru saama, kui tõesti on inimesi puudu, siis arst ei saa olla lihtsalt 10 patsiendi juures korraga, aga samas patsiendi üle naermine ja solvamine on täiesti lubamatud. Samas konkreetse juhtumi puhul tundub, et ei sekkutud ikka õigel ajal. Mis sest et 5. laps, iga kord võib olla täiesti erinev. Ja sellest ei saa ka aru, kuidas riskirasedal sai vastuvõtu lõpetada, kuna meedias ju öeldi, et rasedate vastuvõtud jätkuvad. See kriis toob meditsiini valdkonna puudused lõpuks välja.

Oii oiii ma tunnen Pille ärevust ja hirmu jne. Minu kogemuski selle aasta aprillis parem polnud. Lõppes ka kõik erakorralise keisriga aga mitte küll emaka rebenditega aga siiski väga ärev ja rusuv oli see kõik. Praegu keskendun lapsele ja proovin unustada oma kogemuse kuigi see on meeletult raske. Mulle ka soovitati asi ülesse võtta aga mõtlesin et olen ainuke kes kannatanud või siis mõtlen ise üle.

Ju siis kõik ei toimi nii, nagu vaja, kui sünnitajal teistsugune kogemus on.

Arastide ja ämmaemandate meelest on kõik korras??? Vapustav!!!

Siililegi on selge, et on lolle ja seejuures ülimalt ennast täis arste. Ja kahjuks mitte vähe.

Meiega oli täpselt samamoodi. Ämmaemandad oli üleolevalt ülbed ja ei kuulandki kui midagi rääkisid. Pigem said sõimata. Mul kahekordne negatiivne kogemus Tartus. Öeldakse et Viljandis tapamaja ja ei osata ravida aga sünnitus osakonnas on suvtumine positiivsem. Ei tahaks enam Tartus sünnitada isegi kui kunagi see vajadus tekiks. Loodan et saate ruttu terveks ja lapsega kõik korras

Minul võttis arst võimaluse lapsi sünnitada - ei kuulanud, et asi täbar, siis kui juba väga täbaraks läks, siis isegi ei julgenud mitu päeva rääkida, et emaka eemaldas. Hea et ellu jäin, verekaotus oli suur. Mäletan, kuidas ämmaemand veel mõnitas, et mis juttu ma ajan, et ei sünnita ära ja et kiire on jne. Veed olid ammu ära tulnud, käsil oli 36.rasedusnädal, aga nemad irvitasid, et oi pole hullu, küll tuleb ise. Vot nüüd ei tule enam ühtegi ja käin oma lapsega taastusravis ja ise ka, aga vabandust, et ei kuulanud minu kui patsiendi juttu, seda on kõrgharitud inimeselt (arstilt) raske saada.

Olge julgemad oma õigusi nõudma! Ähvardage telesse, ajakirjandusse või õigusorganeisse teatada! Tavaliselt siis leitakse kõik abinõud tarvitusele võtta.

Loed ja tunned, kuidas vererõhk tõuseb ja viha kerkib, selline ringkaitse, et anna olla. Ämmaemandate ülbus on ikka alles, nagu nõukaaeg, miks küll midagi ei muutu! Jääb mulje, et ka siis, kui tööd on palju, peavad arstid ja ämmaemandad oma uneaja ja kohvipausid ikka kätte saama ja kui aega üle jääb, kohv enam sisse ei mahu, siis vaatame, mis teeme.

Kullakesed , miks selline meediapeks arstidesuunal , kes teevad ja annavad endast parima ! Kas tõesti arvate , et olete arstidest targemad !? Sel juhul otsige abi. Olge terved !