LAPS UPUB ARVUTISSE? Kuidas nutimaailm kontrolli alla saada

„Mina pean küll tunnistama, et kõik koos kodus olles suurenes märgatavalt ka laste ekraaniaeg. Ühelt poolt seepärast, et nad olid kogu aeg kodus, teiselt poolt seepärast, et endal ei olnud aega tegeleda, kolmandaks seepärast, et mis tahes ekraan on ikkagi väga hea lapsehoidja,“ sõnab kahe lapse ema Liisa, kes on pidanud koroonakriisi ajal kodukontorisse kolima ja seejuures Hunt Kriimsilma kombel mitut ametit pidama.

„Ma ei tea, kas kahjuks või õnneks on meil ka issi suur arvutientusiast ja seda mitte ainult mängimise mõttes, vaid ka igasugustes tehnilistes küsimustes. Tal pole mingi probleem ise tühja kasti sisse arvuti kokku panna erinevatest juppidest. Eks see on ka lapsi sütitanud, sest eeskujugi on selline,“ räägib Liisa. Tema sõnul oli varem arvuti- või telefoniaeg õhtuti peale töö-, kooli- või lasteaiapäeva. Siis, kui oli vaba aega ehk kui ei oldud õues või polnud muid plaane. Sageli ei olnudki päevas üldse ekraani jaoks aega.

„Õhtul kindlal ajal, pigem olenevalt väsimusastmest, läksid telefon, arvuti ja telekas kinni. Aga mitte hiljem, kui õhtul kell üheksa,“ meenutab Liisa varasemat aega. Sama piirang kehtib ka praegu. „Kui nad vaatavad telekast midagi ja see ei ole kella üheksaks lõppenud, siis luban ka lõpuni vaadata, kui on juba lõppema hakkamas. Kui on mingi pikem asi, mille nad on alles käima pannud, siis ei luba,“ sõnab ta.