Rauavaegusaneemia diagnoosiga naine: „„Miks sa nii valge välja näed?“ olen ikka elus kuulnud nõrkemiseni.“ (1)

«Rauavaeguse tõttu pole mu elu kuidagi halvem olnud. Pigem mitmekülgsem – see on vürtsitanud päevi ootamatute minestamisseikadega,» sõnab Jaanika Liinar lõbusalt.

Jaanika (49) on alati olnud kahvatu nahatooniga. Juba lapsepõlves seisis tema tervisekaartides kirjeldus: rõõmus, aga kahvatu. Ent alles 25 aastat tagasi jõudis naine perearstini, kes võttis vaevaks põhjalikult ta terviseprobleemidesse süveneda. Niisiis sai Jaanika diagnoosiks rauavaegusaneemia ehk mingil põhjusel ei omasta tema keha rauda väga hästi.Pärast diagnoosi algas huvitav teekond rauapreparaatide maailmas. Esiti pakkus arst välja vedelad preparaadid. Need olid Jaanika sõnul päris mõnusa maitsega, kuid määrisid hambad kollaseks. Sestap loobus naine neist peagi. Hiljem on ta proovinud teisigi, kuid toimivaid pole senini leidnud. Loomulikult üritab ta teadlikult süüa ka rauarikast toitu, aga ega seegi aita. Kehvveresuse põhjust naine enam ei otsigi – aastakümnetega on tervisemurest paratamatult saanud tore kaaslane.

Keskmisest laisem«Kahvatu, haiglane, kollakas välimus on üks häirivamaid aneemia omadusi,» märgib Jaanika. «Ja neid küsimusi stiilis «Miks sa nii valge/kahvatu/haige välja näed?» olen ikka elus kuulnud nõrkemiseni.»Tänagi meenub naisele seik, kuidas ta noorteismelisena bussis sõitis ja üks noormees naljatades enda sõbralt küsis: «Lubjapintslit tahad näha?» See oli viide kahvatule Jaanikale.«Igapäevaselt tähendab aneemia seda, et olen keskmisest laisem ja kulgen sellises rahulikus tempos. Ma isegi koristan oma väikest korterit puhkepausidega,» näitlikustab ta.Naine viitab seejuures, et mitmed tema tervisehädad on rauavaegusega seotud. Nii on ta näiteks kimpus ka madala vererõhu, südamekloppimise ja kergelt atoopilise nahaga.