Foto: Andra Nõlvak
Andra Nõlvak 16. juuni 2020 14:07
„Emme, kus Lotte on?“ küsis peagi kolmeseks saav poeg mind püksisäärest sikutades, kui Lottemaa väravatest sisse astusime ja muinasjutumaale sisenesime. Pea kahetunnine sõit on otsa saanud ja algas suur seiklus, nagu ikka laste jaoks sellistes kohtades käimine on.

„Emme, kus Lotte on?“ küsis peagi kolmeseks saav poeg mind püksisäärest sikutades, kui Lottemaa väravatest sisse astusime ja muinasjutumaale sisenesime. Pea kahetunnine sõit on otsa saanud ja algas suur seiklus, nagu ikka laste jaoks sellistes kohtades käimine on.

Tee Tallinnast Pärnusse võtsime ette päeval, mil Lottemaa selleks suveks taas uksed avas. Ilus päikeseline laupäev ja ilmaga vedas meil meeletult. Hommikusöök „Me läheme Lottele külla!“ õhina saatel söödud ja teele!

Kuus kilomeetrit Pärnust Ikla poole tervitab tee ääres suur silt, mis kutsub väikesest teeotsast sisse pöörama ja parklasse suunduma. Kuigi kaheeurone parkimistasu on saanud omajagu kriitikat, leian mina, et ka parklas töötavad ja pileteid müüvad inimesed tahavad palka saada, kassamajakesed vajavad aeg-ajalt värsket värvi ja inimesed mööda siledat asfalti kõndida. Seega ei leia ma, et parkimise eest raha küsimine oleks midagi hullu. Edasi on kaks varianti – kas maksta 1 euro inimese eest ja sõita kohale rongiga või kasutada kondimootorit ja jalutada 800 meetrit.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad