Borrelioosi nakatunud Tiia: „Igal kevadel mõtlen, et lähen ja lasen ennast vaktsineerida, aga tegudeni pole jõudnud.“

„Päevitasin rannas, liiva peal, kui sõbranna korraga ütles, et mul on puuk küljes. Jõudsin mõelda, et ha-ha, küll nüüd leidis nalja, mida teha: puuk rannas! Aga kui ta hõikas oma mehele, et too võtaks puugi ära, kuna ise kardab, sain aru, et see polegi nali,“ meenutab Tiia hiljutist sündmustekäiku.   

Mida teeb tänapäeval inimene, keda on puuk hammustanud? Muidugi guugeldab. Tiia luges, et enne kahte-kolme nädalat pole mõtet vereproovi andma minna. Tuleb oodata ja hammustuskohta jälgida. Ootas ja jälgis, kuid varsti unustas, kuna midagi ei juhtunud.

See mida ta nägi, oli kui pilt meditsiiniõpikust

Kahe nädala pärast hakkas Tiial külje pealt sügelema ning siis tuli tal meelde hammustuskohta peeglist vaadata. „See, mida nägin, oli kui pilt meditsiiniõpikust: hammustuskoha ümber oli tekkinud 5 cm läbimõõduga punetav, valuline, sügelev laik. Vereanalüüsi vastus oli aga nii entsefaliidi kui borrelioosi osas negatiivne. Mind see ei üllatanud: entsefaliidiga oligi asi selge, kuid borrelioosi osas tuli kahe nädala pärast uus analüüs teha,“ räägib Tiia. Borrelioosi teise analüüsi vastus oli aga positiivne ning algas mitu nädalat kestev antibiootikumide ravi. 

Mida tähendab puukborrelioosi nakatumine? Confido Meditsiinikeskuse õendusjuht Silja Tina selgitab, et reeglina ilmnevad klassikalised haigustunnused 1-2 nädala pärast, kuid alati ei pruugi tekkida kirjeldatud tüüpilist nahalöövet ja ravimata borrelioos võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi. Borrelioosile võivad viidata ka palavik, peavalu, üldine nõrkus ning liigeste ja lihasvalu. Lisaks pearinglus ja kaalulangus. Nimetatutest koges Tiia seljavalu ja teisi radikuliidi sümptomeid. 

„Ma sülitan kolm korda üle õla, kui ütlen, et mul vedas, et sain puugilt borrelioosi ja mitte entsefaliidi, kuigi ka sellega võib väga kehvasti minna,“ nendib Tiia. Hilisemas staadiumis võib borrelioosi tagajärjel tekkida näonärvi halvatus, ninatiivale või kõrvalestale sinakas-punakas valutu sõlm, liigesepõletik ning vahel kaasneda ka ajukelmepõletik ehk meningiit. „Nakatumise vältimiseks tuleb puuk võimalikult kiirelt ja ettevaatlikult eemaldada. Seejärel hammustuskoht pesta seebi ja veega või desinfitseerida,“ räägib õendusjuht. Ta lisab, et haiguse varajane avastamine on ülioluline, sest ravile allub see enamasti hästi

Entsefaliidi eest tagab kaitse vaid vaktsiin

Borrelioosi vastu vaktsineerida ei saa, küll aga entsefaliidi vastu. „Kui borrelioosi nakkuse saamiseks kulub enamasti paar ööpäeva, siis puukentsefaliidiga kandub viirus edasi juba puugi hammustuse hetkest,“ tõdeb õendusjuht. Puukensefaliidi korral ilmnevad nädal kaks pärast viirusega nakatumist gripile sarnased nähud, nagu kerge palavik ning pea- ja lihasvalu. Enamik paraneb, kuid nakatunutest igal kolmandal võib haigus ägeneda. Palavik tõuseb, peavalu tugevneb, tekib valguskartus, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Hullemal korral võib entsefaliidi põdemine lõppeda surmaga.

Igal varakevadel mõtleb Tiia, kui puukidest jälle rääkima hakatakse, et kohe läheb ja laseb ennast vaktsineerida. Ja nii ta mõtleb juba viis aastat, aga tegudeni pole jõudnud. „Ma võtan borrelioosi nakatumist kui hoiatust, sest puuk, mis mul rannas leiti, oleks võinud vabalt olla nakatunud hoopis entsefaliidi viirusega. See on nagu vene rulett,“ tunnistab Tiia. Õendusjuht Silja Tina soovitab vaktsineerida kõigil, aga eriti nendel, kes viibivad palju looduses: „Tegelikult ei pea puugi saamiseks tingimata metsa minema, piisab koduhoovis toimetamisest.“

Millal analüüsi teha?

Meditsiinilabori SYNLAB infektsioonhaiguste valdkonna juhi dr Paul Naabri sõnul muutuvad borrelioosile viitavad antikehad veres määratavaks kõige varem 4-6 nädalat pärast nakatumist (puugi hammustust). Kahtluse korral on see ka õige aeg testimiseks. Varem tehtud vereproov ei pruugi nakatumist veel tuvastada ning niisama ei ole ka mõtet testida. „Kaebuste puudumisel pole mõtet igaks juhuks uuringuid teha, kuid sümptomite olemasolul tuleks end kindlasti kontrollida,“ ütleb arst. Veel soovitab ta, et kuigi laboris on teatud aja jooksul võimalik tuvastada ka seda, kas hammustanud puugil on nakkus, ei kinnita ega välista haigustekitaja leidmine või mitteleidmine puugil nakkust inimesel. Seega – testida tuleks ikka inimest, mitte puuki.

Kui esimene testi tulemus on negatiivne (puukborrelioosile viitavaid antikehi ei esine), aga tüüpilised sümptomid siiski esinevad, on soovitav pöörduda perearsti poole ning vajadusel uuringut umbes 4–6 nädala pärast korrata. “Ka entsefaliiti saab laboritestidega tuvastada, kuid selle eelduseks tuleb taas arvestada, et pärast nakatumist on vaja umbes nädalat või paari antikehade tekkeks,” kinnitab mikrobioloog.

„Kust ma võisin puugi saada“, küsib Tiia endalt, „Ega ometigi mitte rannaliivast? Ise kipun siiski pigem arvama, et selle sain juba päev varem kassilt, kes tuli öösel mu juurde magama…“