Muidugi, Zoomi kaudu on tunde ikka peetud, õpetajad on olnud superkangelased, vahepeal on kooliski käidud, lastevanemad endast parima andnud ... aga kontaktõpet see ei asenda.Foto: Tiina Kõrtsini
Seisukoht
31. märts 2021, 18:51

Seisukoht | Kaotatud aasta

Ükskõik kui palju ei räägita digivõimekusest ja e-õppe uuenduslikkusest, on praeguseks üsna selge, et pandeemiaga kaasnenud koduõppe võib koolilaste jaoks kokku võtta sõnapaariga „kaotatud aasta“.

Muidugi, Zoomi kaudu on tunde ikka peetud, õpetajad on olnud superkangelased, vahepeal on kooliski käidud, lastevanemad endast parima andnud ... aga kontaktõpet see ei asenda. Rääkimata sellest, et koju jäämine on muserdanud kõigi, aga ennekõike koolilaste vaimu.

Kõige hullem on tegelikult see, et praegu on veel väga raske hinnata, milline on aastase või võimalik et kauemakski veniva kontaktõppe pausi mõju pikas plaanis. Kui laenata termineid kirjandusloost, siis võib isegi küsida, kas tuleb paraku rääkida kadunud põlvkonnast.

Mõni asi teeb selles kriitilises olukorras ikka südame soojaks ka. Näiteks see, kuidas kõrgkoolid ja tudengid on eksamiteks valmistuvatele gümnasistidele õppetoetusega appi tulnud või erameedia loonud hädavajalikke õpiabiplatvorme. Aga tõrvatilk sinna juurde on paraku see, et võrreldes muu meediaga suurema ressursiga rahvusringhääling ei ole selle pika aasta jooksul suutnud toota programmi ja/või platvormi, mis koolilaste kodust õpet toetaks.