Uudised

PATUSTADA VÕI MITTE? Toitumisnõustaja selgitab, kas koorejäätis kergitab kaalu 

Toimetas Terttu Jazepov, 29. juuni 2021 12:12
Foto: Pexels

Soojad suvepäevad ja jahutav jäätis on ideaalsed kaaslased, mistõttu ei saa imeks panna, kui päeva lõpuks saab söödud rohkem kui üks külm maius. Kuidas aga mõjub selline suvedieet kehakaalule ning kas koorejäätist tasub peljata?

Toitumisnõustaja Kristin Salupuu sõnul mistahes toit üksi kehakaalu ei kergita. „Kehakaalu tõusu tingib liigne energia tarbimine, mida organism ei jõua päeva jooksul ära kulutada. Hinnanguliselt peaks ühe kilogrammi rasvamassi juurde võtmiseks sööma päevasele energiavajadusele lisaks 7500 kilokalorit. Seega normaalselt liikuva inimese jaoks ei tekita paari koorejäätise tarbimine nädalas veel liigset kehakaalu,“ rääkis Salupuu.

Toitumisnõustaja selgitas, et tasakaalustatud toitumise põhitõdesid järgides ning tervislikult toitudes võib jäätise söömine olla ka menüü regulaarne osa. Oluline on vaid jälgida, et koorejäätis oleks magustoit, mitte põhitoidukord, menüü sisaldaks erinevatest toidugruppidest pärit toite ning inimene oleks füüsiliselt aktiivne - teeks trenni ning päeva jooksul vajalikud sammud täis. „Kõige maitsvamatest ja naudinguid pakkuvatest maiustustest ei pea loobuma, kui süüa neid mõistlikus koguses,“ ütles Salupuu. Samas toonitas ta, et inimesed peaksid sööma teadlikult ning oma magusatarbimist jälgima – eriti veel ajal, kus maitsvad maiustused ümbritsevad meid igal pool. Seega pole näiteks mõistlik ühes päevas mitut jäätist ära süüa.

Tasakaalustatud toitumise põhitõed

Toitumisnõustaja selgitas, et kehakaalu normis püsimiseks tuleks süüa vastavalt energiavajadusele. Tihti kipuvad inimesed oma energiakulu ülehindama ning toidust tulenevat energiat alahindama, mis võib tekitada väärarusaama, et kehakaalu langetamiseks või hoidmiseks tuleb söömist radikaalselt piirata. Tegelikkuses on oluline oma energiavajadust teada ning toidukorrad mitmekülgsena hoida – tähtis on eelkõige tasakaal, mitte üks või teine äärmus.

Toitumisel peaks eelkõige jälgima toidupüramiidi: sööma mitmekülgselt teravilju ja täisteratooteid, puu- ja köögivilju, marju, pähkleid, rasva sisaldavaid toite ning segatoitumise puhul ka piimatooteid, kala, (linnu)liha ja mune. „Toitumine võiks olla mitmekülgne ka toidugruppide sees, nii ei tohiks süüa vaid ühte sorti leiba või köögivilju, pigem on oluline valikuid varieerida,“ rääkis Salupuu.

Kuigi koorejäätised kuuluvad toidupüramiidis suhkru, maiustuste, magusate- ja soolaste snäkkide toidugruppi ning pole otseselt vajalikud, siis mõõdukalt süües ei tee need halba. „Toitumisnõustajana on minu poole pöördunud ka inimesi, kelle toitumine on üldjoontes paigas, kuid neid vaevab süütunne, sest aeg-ajalt on nad endale väikese koorejäätise, 1–2 kommi või koogitüki lubanud. Kõiges tuleb hoida tasakaalu ning inimene, kes füüsiliselt aktiivne on, ei peaks mõistlikus koguses koorejäätise söömise pärast muretsema,“ kinnitas ta.

Toitu ei tohi karta

Salupuu sõnul ei tohiks tegelikult ühtki toitu karta ega ka selle söömise pärast süümepiinu tunda. „Kuigi teada-tuntult on jäätises ülekaalus küllastunud rasvhapped, mis võiksid soovituslikult anda kuni 10% päevasest energiakogusest, siis olles füüsiliselt aktiivne ning süües tervislikku mitmekülgset toitu, on täiesti võimalik nautida ka jäätist ning samal ajal küllastunud rasvhapetest tulenev energia hoida soovituslikes piirides,” rääkis Salupuu.

Toitumisnõustaja sõnul sisaldab koorejäätis lisaks suhkrule ja rasvale näiteks kaltsiumit ja A, B2 ja B12 vitamiine. Kuigi põhimõtteliselt sisaldub sama kogus kaltsiumit ja B2 vitamiini näiteks madalama kalorsusega maitsestamata jogurtis ja A- ning B12 vitamiine on kordades rohkem maksas, siis koorejäätise söömine on inimese jaoks märksa lõbusam ja naudinguterohkem.

Kaalu langetamiseks ei pea jäätisest täielikult loobuma

Tihti arvatakse, et kaalu langetamine tähendab lemmiktoitudest loobumist. Tegelikkuses peaks nädalas 0,5–1 kg kaalu langetamiseks päevane energiavajadus olema 500 kcal võrra väiksem kui tegelik energiavajadus. Selleks on mõistlik toiduga saadavat energiat alandada näiteks 300 kcal võrra ja suurendada füüsilist aktiivsust 200 kcal võrra. Eeskätt võiks vähendada maiustuste ja soolaste snäkkide toidugruppi kuuluvate toitude koguseid.

„Oluline põhimõte, mida ma oma klientidele pidevalt meelde tuletan, on see, et püsivaid tulemusi annavad sellised muudatused, mis on elukestvalt järgitavad,“ ütles Salupuu. See tähendab, et tervislikumate alternatiivide poole liikumine ei tohiks tähendada millestki loobumist, vaid võimalust kogeda uusi maitseid ja paremat enesetunnet. „Aeg-ajalt võib muidugi süüa ka näiteks koorejäätist, mis kaalulangetuse eesmärki lühiajaliselt ei toeta, kuid pikemas perspektiivis aitab ennetada liigseid isusid ja hilisemat ülesöömist,“ ütles Salupuu.

Toitumisnõustaja lisas, et kuigi täielik maiustustest loobumine ning madala süsivesikute sisaldusega dieedid annavad kiireid tulemusi, sest kehakaal langeb alguses vedeliku arvelt, siis võivad sellega kaasneda ka terviseprobleemid. „Enamasti viib enda täielik piiramine selleni, et mingi aja möödudes pöördutakse vanade harjumuste juurde tagasi ning kaotatud kilod naasevad kiirelt,“ rääkis Salupuu. Päevapealt toitumisega äärmusesse minemine ei ole ka jätkusuutlik ning pigem tuleks alustada väikestest muutustest ja uutest harjumustest, mis püsiksid elu lõpuni.

Seega on tähtis, et liikumine ja tervislik toitumine, oleks inimese jaoks rõõmu pakkuv ja nauditav. Koorejäätis on ikkagi maiustus, mille süümepiinadeta söömise jaoks peaks ülejäänud menüü olema tasakaalus ning inimene füüsiliselt aktiivne. Sellisel juhul ei pea koorejäätist või muid maitsvaid toite tarbides tundma ka süümepiinu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee