Kooliõde paneb südamele: esimese klassi lapsed vajavad kooliga harjumisel aega ja toetust

Kui Zinaida oli väike tüdruk, unistas ta tööst, kus saab inimesi ravida. Kooliajal paelus teda hoopis õpetajaamet. „Olen õnnelik inimene, läks nii, et töötan koolis ja tegelen nii meditsiiniabi andmisega kui natuke ka õpetamisega - kooliõel on laste tervisekasvatuses kindlasti suur roll,“ räägib kooliõde Zinaida, kes jõudis pärast meditsiinikooli lõpetamist päris mitu aastakümmet ka haiglas töötada õena ja juhtivõena. „2003. aastal sai minust aga Audentese koolis kooliõde ja sel sügisel algab koos õpilaste kooliaastaga minu 18. tööaasta.“

Nii on õde Zinaida näinud tervete klassitäite laste suurekssirgumist ja ta teab oma kogemusest väita: laste edusammud haridusteel on tihedalt seotud tema tervisega. Seepärast kuulub abi andmise kõrval kooliõdede ülesannete hulka ka haiguste ennetamine ja varajane avastamine ning tervisekasvatus, et laps õpiks oma tervist väärtustades elama.

Ülitähtis koostöö lapsevanematega

Kooliõde rõõmustab, et aasta aastalt on paranenud koostöö perearstide ja pereõdedega. Ta palub ka lapsevanematel olla lapse terviseandmete osas avatud.„Väga tähtis on anda kooliõele ja klassijuhatajale teada, kui lapsel on mõni krooniline haigus nagu astma, diabeet, epilepsia, südamehaigused.

Kindlasti tuleks jagada asjakohast teavet, kui õpilasel esineb allergilisi reaktsioone või kui talle on välja kirjutatud ravimid. Esmatähtis on, et vanemad oleksid oma lapsele alati toeks ja teeksid koostööd kooliõega,“ toonitab õde Zinaida. „Soovitan lapsevanematel saada tuttavaks oma kooliõega ning kindlasti salvestada endale kooliõe telefoni number. Kui koolipäeva jooksul tekib õpilasel mingi terviseprobleem, peab kooliõde saama perega ühendust. Kui aga lapsel on haigusnähud, siis tuleks tal kindlasti jääda koju ja võtta ühendust perearstiga.“

Veel paneb Zinaida Kendra lapsevanematele südamele: „Jälgige oma laste digivahendite kasutamist, et see ei võtaks päevast liiga suure osa. Nutiseadmed ei tohiks asendada kõiki muid tegevusi, eriti liikumist. Veedab ju laps niigi poole oma päevast koolipingis istudes ning kodus arvuti või telefoni taga olles on laps taas sundasendis, mis kokkuvõttes mõjub halvasti nii lapse rühile, nägemisele kui ka arengule tervikuna.“ Kõige parem oleks, kui emad-isad eeskuju annaksid ning vabal ajal eelistaks internetis istumisele ühiseid peretegevusi.

Seda, et pikk ekraaniaeg rikub silmi, näeb Zinaida kui teeb õpilastele nägemiskontrolle. „Koolis on suurenenud nägemisteravuse langusega õpilaste arv,“ tõdeb ta. „Kui me saadame õpilase perearsti või silmaarsti konsultatsioonile, siis loodame lastevanemate arusaamisele ja tegutsemisele, kuna see on lapse huvides,“ palub õde Zinaida emadel-isadel kooliõdede tagasisidet konstruktiivselt võtta.

Uus nõuab harjumist

Kõige põnevam, kuid kahtlemata keerulisem on neil pisikestel koolijütsidel, kes alles oma õpinguaastaid alustavad. „Tuleb harjuda hoopis uue päevakavaga, omaks võtta koolimaja, koolipere, oma klassi ruum, klassikaaslased ja õpetajad. Paljudele lastele on alguses pingutav 45 minutit järjest pingis istuda ja vaikselt õpetajat kuulata. Seega on lapse jaoks kõik uus ja võtab aega enne kui ta kohaneb. Sel ajal on esmatähtis, et vanemad leiaksid oma kiire elutempo juures siiski aega, et lapsega suhelda ja päeva tegemiste vastu huvi tunda,“ palub kooliõde esimeste klasside laste vanemaid.

Kuid ka vanemate klasside lapsed, kaasa arvatud gümnaasiumiastme noored, peavad suvisest elurütmist loobuma. Õde Zinaida sõnul on oluline jälgida päevarežiimi, rohkem liikuda, viibida värskes õhus, minna magama nii, et unetunde saaks piisavalt, toituda mitmekesiselt. „Väga tähtis on hommikusöök. Tühja kõhuga koolipäeva alustamine võib tuua kaasa pea- ja kõhuvalu,“ hoiatab ta.

Mõnikord võib pea- või kõhuvalu põhjuseks olla ka koolimineku ärevus või muu kooliga seotud mure, mis väljendub valuaistinguna. Leidub selliseid lapsi, kellel on pärast eelmist kooliaastat, mil õppetöö toimus peamiselt kodus, raske koolikeskkonda naasta. Selle, kas kõht valutab mõne haiguse, nälja või stressi tõttu, teeb kooliõde kindlaks lapsega rahulikult rääkides ja tema tervislikku seisundit hinnates. Just usaldusliku suhte loomine on kooliõe sõnul see kõige-kõige olulisem. „Iga laps vajab individuaalset lähenemist, ära kuulamist, toetavat suhtumist ning õde peab sealjuures olema avatud, heatahtlik, sõbralik, abivalmis, professionaalne - ainult nii saab laps teda usaldada ja on valmis koostööks,“ kinnitab kooliõde.