Koolilaps

KONTAKTÕPE TEKITAB STRESSI? 10 märki, mis viitavad sellele, et su lapsel on raske kooliga uuesti kohaneda 

Toimetas Andra Nõlvak, 10. september 2021 10:21
Foto: Samsung

Peale pikalt koduõppel olemist ja suvevaheaega võib mõnelgi lapsel olla raskusi taas näost-näkku õppega harjumisel. Eksperdid toonitavad, et kindlasti ei maksaks lastevanematel liigselt selle pärast muretseda, kuna lastel on hoopis kiirem kohanemise võime. Lastevanemate ülesandeks jääb olla tähelepanelik ja kuulata oma laste muresid, et õigeaegselt ja avatult uuest igapäevarütmist rääkida.

„Uuesti koolidesse naasmine võib tõesti lastele stressi valmistada ja nad pole selle olukorraga enam harjunud, kuid kindlasti tuleks meeles pidada, et sellise olukorraga harjumine võtabki natuke aega ja see on täiesti normaalne,“ selgitas Samsungi digiharidusprogrammi Solve for Tomorrow juht Egle Tamelyte. „Oluline on, et vanemad oleksid sellest teadlikud ja toetaksid last selles etapis – lapsega tuleks avatult rääkida, kuulata ta muresid ja olla üleüldiselt temaga kontaktis. Nii on üldse võimalik märgata, et kui mingit probleemid tekivad.“

Eksperdid on leidnud, et kaugtöö ja -õpe mõjutavad negatiivselt sotsiaalseid oskusi ning on oluline, et lapsed ja noored naaseksid oma tavapärase viiruse-eelse rutiini juurde. Kuigi näost-näkku formaat sobib laste füüsilisele ja vaimsele tervisele paremini, võib siiski kuluda aega, enne kui lapsed harjuvad uuesti koolirutiiniga. Vaimset tervist võivad mõjutada mitmesugused tegurid, näiteks suhted eakaaslaste või perega, füüsiline tervis, pikaajaline stress, sotsiaalne keskkond, suhted koolis jne.

Märgid, mis võivad viidata raskustele, kui need esinevad pikema perioodi vältel:

1. muutused söögiisus

2. kehakaalu langus või tõus

3. uinumisraskused, öösel ärkamine, pikaajaline unetus

4. sagedased peavalud

5. seletamatu väsimus, energiapuudus

6. raskused keskendumisel ja ülesannete lõpetamisel

7. sõprade ja sotsiaalsete tegevuste vältimine

8. ärevus

9. ennast kahjustav käitumine (lõikamine, põletamine, endale haiget tegemine jne)

10. agressiivne käitumine

Kuidas selliste ilmingute puhul käituda?

Need võivad erineda ja nende intensiivsus võib varieeruda. Sageli noored ka varjavad neid oma vanemate eest. Kui märkate lapse ebatavalist käitumist või füüsilisi muutusi pikema aja jooksul, siis esmalt tuleks kindlasti üritada lapsega avameelselt rääkida ning ei tohiks karta otsida abi ekspertide poolt. Kõige esimene koht, kuhu pöörduda võiks olla kool – lapse õpetajad ning kooli psühholoog,“ julgustas Tamelyte.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee