Elatisraha seotakse alampalgast lahti. Maris Lauri: see võiks olla umbes 200 eurot lapse kohta (54)

Minimaalne elatisraha on praegu pool miinimumpalgast ehk 292 eurot, vahendas „Aktuaalne kaamera“. Nii on see olnud aastaid, kasvades koos miinimumpalga kasvuga.

„Piltlikult öeldes, kui järgmine aasta miinimumpalk tõuseb, siis elatise maksja, kui ta peab näiteks kolmele lapsele maksma, siis ta peab maksma 1000 eurot. Aga meie keskmine palk on mõnevõrra pooleteise tuhande, nii et see summa on väga suur,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

See on toonud kaasa olukorra, kus elatisvõlglaste arv kasvab. Võlglasi on praegu ligi 9700.

Vastvalminud eelnõus vabastatakse elatis miinimumpalgast, võttes aluseks laste vajadused.

„See võiks olla umbes 200 eurot lapse kohta. Siis sinna juurde arvestada ka üldist palgataset ehk siis eelmise aasta kesmisest palgast kolm protsenti ehk kui palk tõuseb kiiremini, siis ilmselt elatis tõuseb ka kiiremini. Kindlasti seda baasosa tuleb indekseerida iga-aastaselt eelneva aasta inflatsiooniga,“ seletas Lauri.

Justiitsministeeriumis töötatakse välja avalikku kalkulaatorit, mis aitab elatisraha summat arvutada. See on edaspidi kättesaadav ministeeriumi kodulehel. Lisaks võetakse arvesse peretoetusi, laste arvu ning aega, mida laps konkreetse vanema juures veedab.

MTÜd Isade Eest esindav Ardi Kadanik ütles, et selleks, et isa saaks tagasiarvestust teha, peab laps tema juures olema vähemalt seitse ööpäeva. Siis loetakse, et tal on kulud. Isad kardavad, et nad hakkavad nüüd veelgi vähem lapsi nägema.

„Ilmselgelt laste huvi ei koosne ainult rahast, aga see võiks olla väiksem. Alates näiteks kolmest või neljast päevast, mis me ka välja pakkusime, mis tegelikult vähendaks vanematevahelisi kohtussepöördumisi,“ arvas Kadanik.

Eelmisel aastal peeti kohtutes ligi 2500 vaidlust elatise suuruse üle. Varem tehtud kohtulahendeid uus kord ei muuda, sest seadusega kohtuotsuseid ümber teha ei saa.

„Need asjad, mis on kohtus otsustatud ja otsustatud niimoodi, et see elatise suurus on seotud miinimumpalgaga, siis nende puhul on ettepanek fikseerida see kehtival eksisteerival tasemel. Praegu on ta 292 eurot,“ rääkis Lauri.

„Et neid otsuseid ei muudeta automaatselt, tähendab seda, et kõik need võlglased, kes tunnevad, et nendele on liiga tehtud või nad ei jõua maksta, peavad pöörduma jälle uuesti kohtusse,“ märkis Kadanik.

Valitsus otsustab eelnõu riigikokku saatmise sel kuul. Enne jõustumist peab see parlamendis läbima kolm lugemist.