Mondela Urbala kirjutab enda esimesest lapseootusest.

Foto: Martin Ahven
Mondela Urbala 19. oktoober 2021 10:00

Nii kaua kui ennast mäletan, olen alati tahtnud emaks saada. Kui teised lapsed tahtsid saada loomaarstiks, politseinikuks või poemüüjaks, siis mina tahtsin olla lihtsalt ema. Nüüd, 23aastaselt, saan lõpuks öelda, et minust saab 2022. aasta aprillis emme. Ma pole iial rohkem elevil olnud!

Kui ma juulikuus rasedustestile kaks triipu sain, siis kaotasin esimeseks 15 minutiks kõnevõime. Nutsin ohjeldamatult elukaaslase kaisus ja proovisin aru saada, miks ma ometi rääkida ei suuda. Siis võttis kogu mu keha üle suur hirmutunne: kuidas ma tean, et minust saab hea ema? Kas mul on talle päriselt materiaalselt piisavalt pakkuda? Kas ma ikka olen valmis? Siinkohal olgu mainitud, et lapsuke oli meil täiesti planeeritud ja ma teadsin, millesse end mässin... või siis ei teadnud ka.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad