Võrgubeebi päevik | Esmaraseda pihtimus: nutsin günekoloogile, et ma nii väga kardan lootetesti vastuseid (1)

Nii kaua kui ennast mäletan, olen alati tahtnud emaks saada. Kui teised lapsed tahtsid saada loomaarstiks, politseinikuks või poemüüjaks, siis mina tahtsin olla lihtsalt ema. Nüüd, 23aastaselt, saan lõpuks öelda, et minust saab 2022. aasta aprillis emme. Ma pole iial rohkem elevil olnud!

Kui ma juulikuus rasedustestile kaks triipu sain, siis kaotasin esimeseks 15 minutiks kõnevõime. Nutsin ohjeldamatult elukaaslase kaisus ja proovisin aru saada, miks ma ometi rääkida ei suuda. Siis võttis kogu mu keha üle suur hirmutunne: kuidas ma tean, et minust saab hea ema? Kas mul on talle päriselt materiaalselt piisavalt pakkuda? Kas ma ikka olen valmis? Siinkohal olgu mainitud, et lapsuke oli meil täiesti planeeritud ja ma teadsin, millesse end mässin... või siis ei teadnud ka.