Aabits 1949. aastast. Kes olid Lenin ja Stalin, õpetati lastele juba maast-madalast.Foto: Tartu mänguasjamuuseum
Helena Grauberg, Tartu mänguasjamuuseum 19. oktoober 2021 12:19

Kuidas mängida, kui mänguasju õieti polegi? „Ehitasime endile õue pulkadest suuri uhkeid talusid. Kuusekäbid olid lehmad ja hobused, suuremad männikäbid sead ja põrsad, väiksemad olid lambad. Lepaurvad olid tibud. Kõige toredamad olid koerad, nendeks olid sitasitikad. Neid pidi kogu aeg valvama, muidu ronisid maa sisse peitu,“ on meenutanud 1939. aastal sündinud Hilve, kuidas ta koolivaheaegadel maal vanavanemate juures terveid mängukarju kantseldas. 

Ehkki päris relvadega mängimine oli keelatud, tegid teismelised sõjamoonaga ikkagi asja. 1939. aastal sündinud Mart mäletab sõjatehnika koju tassimist senini: „Mul oli Maximi kuulipilduja, suur, vedasin viis kilomeetrit metsast koju. Käisime ju esimese-teise klassi poistena Vasula metsas püsse ja püstoleid toomas. Meil elas majas üks miilits, kes viis vahel ära – küsis, et poisid, teil nüüd relvi on jälle, no anna, ma viin paar tükki ära. Meievanused ei tee relva käsitsemisel mitte ühtegi viga!“

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad