Tallinn võõpas linna punased rattarajad, mida tehti suuresti kõnniteede arvelt. Teoreetiliselt võiksid nüüd kõik liiklejad teedele muretult ära mahtuda, kuid paljud raudhobu taltsutajad teevad siiani jalutajate vahel slaalomit.
Kindlasti ei puuduta mure kõiki kaherattalisega sõitjaid, kuid üllatavalt paljud uhavad tuimalt edasi kõnniteedel. Sinise kotiga toiduvedajad süstivad minu ja lapse vahel olevast meetrisest praost läbi. Mitmed elektritõukerattad lendavad ikka majanurkade tagant välja sellise hooga, et jalakäija peab neilt teelt hüppama. Retuusides trennitegijad on pahased, kui rihma otsas koer sunnib neil tempo maha võtma. Samal ajal on meetri kaugusel tühi kärtspunane rattatee. Need on vaid mõned näited viimasest nädalast.
Kallid ratturid, kes eelolevas tekstis end ära tunnevad: mille kuradi pärast me jalakäijatena pool kõnniteed teile andsime, kui te ei suvatse seal kihutamise võimalust kasutada? Arvestage kaasliiklejatega, et linnaruumis oleks kõigil mõnus.
Kommentaarid