Foto: Pexels
Koolilaps
7. märts 2022, 10:44

KAITSE OMA LAST! Kuus soovitust lapsevanematele, kuidas aidata küberkiusamise korral

Laste internetikasutuse uuringust selgub, et Eestis puutub küberkiusamisega kokku iga neljas laps ehk tegu on probleemiga, mis puudutab ligi 40 000 noort. Küberkiusamise all kannatavad noored pole alati valmis juhtumist oma vanematele või õpetajatele rääkima, sest tuntakse häbi või kardetakse hoopis hukkamõistu ning karistust. 

Telia Company poolt läbiviidud Laste Nõuandva Paneeli rahvusvahelise uuringu tulemused näitavad, et kui näiteks Eestis räägib vanematega küberkiusamisest 18% koolinoortest, siis kõikides ülejäänud Balti- ja Põhjamaades on nende õpilaste osakaal ligi 30%. Kuidas lapsevanemana seda nukralt madalat statistikat muuta, seletab küberkiusuekspert Malle Hallimäe.

Lastekaitse Liidu projektijuhi „Targalt internetis“ Malle Hallimäe kuus soovitust lapsevanematele, kuidas küberkiusamise korral oma last aidata:

  • Kui Sinu lapsel on veebipõhise tegevuse osas väga kaitsev või salatsev hoiak, väldib sõpradega suhtlemist ning hoidub tavapärasetest tegevustest, siis need võivad olla ohumärgid, millele püüa kindlasti võimaliku kiusamisjuhtumi osas selgust saada. Samuti toimuvad märgatavad muutused meeleolus, käitumises, magamis- või söömisharjumustes.

  • Lapsega võimalikust kiusamisjuhtumist rääkimiseks võta aeg, mis sobib teile mõlemale. Küsi, kuidas tal läheb ja kuidas laps ennast tunneb. Kuula last tähelepanelikult ning ära kiirusta uue teema juurde liikumisega ega survesta last vastamisega tagant. Lapsel võib olla raske sõnu leida ning oma emotsioonide ja valusate kogemustega toime tulla. Vaikus võib soodustada probleemi tuumani jõudmist. Kinnita lapsele, et hoolid temast väga ja oled ta pärast mures – kirjelda oma tähelepanekuid, mis sind murelikuks on teinud.

  • Kuula hoolega, mida laps sulle räägib, väldi hinnanguid ning ole empaatiline. Laps vajab rasketest asjadest rääkides kindlust, et vanem teda toetab ega mõista hukka. Hinnanguid võib laps hukkamõistu või süüdistusena tajuda. Väldi lihtsustatud lahenduste väljapakkumist – laps võib tunda, et sa ei mõista teda. 

  • Rõhuta, et keegi ei ole kiusamist kuidagi ära teeninud ning kiusamist ei õigusta mitte miski. Samuti ütle talle, et kui teised tema kaitseks välja ei astu, ei tähenda see veel seda, et kõik kiusamist pooldavad või õigeks peavad. Sageli ei julge teised lapsed kiusatava eest välja astuda, sest nad kardavad ise ohvriks sattuda.

  •  Pane tähele, et laps ei jääks omavahelises vestluses passiivsesse kuulajarolli, keda sina soovitustega üle külvad. Lahendused peavad olema realistlikud, mis tähendab, et neid peab pakkuma laps ise. Sina lapsevanemana saad ettevaatlikult oma seisukohti väljendada ja vajadusel pisut suunata. Kui pead vajalikuks kiusamisjuhtumist kellegi informeerimist, siis põhjenda seda lapsele ning sõlmige kokkulepe. Ilma lapse nõusolekuta ei tohi kiusamisest teistele rääkida, sest lapsel peab sinu suhtes säilima kindlustunne ja usaldus.

  • Kui tunned, et ei oska rohkem midagi teha või last kuidagi aidata, pöördu koolipsühholoogi või väljaspool kooli oleva spetsialisti poole. Sageli eelistavad noored pöörduda pigem väljaspool kooli tegutseva spetsialisti poole, sest koolis töötavat spetsialisti on mõnel noorel raskem usaldada – ta võib karta, et tema muresid arutatakse muu koolipersonaliga.