ilma kellegi soovituse või taustainfota günekoloogi vastuvõtule küll ei maksa minna, seal on väga erinevaid inimesi nagu igal pool. Ka erakliinikus võib ette tulla halb kogemus, aga üldiselt on seal siiski parem kui riiklikus, kuhu ma enam ei lähe.
Iive peabki madal oleme, kuna üks laps reostab loodust kasvuhoonegaasidega rohkem kui 100 autot, kuulatke mida Rootis koolïtüdruk Greta soovitab -- ära sünnita!
Nõuka ajal olidki günekoloogid suuresti oma patsientide peale justkui tigedad. Kuna rasestumisvastaseid vahendeid ei olnud, tehti ka rohkem aborte. Aga arstid, nagu inimesed ikka, on väga erinevad. Uskumatu ainult, et ka praegu sellist suhtumist leiab. Noorele naisele on niisugused negatiivsed kogemused pikaaegse trauma tekitajad. Kõik arstid pole ikka sellised. Peaasi, et tita sünnib.
Issand, kui ma praegu tagasi mõtlen, siis jah 40 aastat tagasi sain ka ikka jubedaid kogemusi, kui arst üldse ei räägi, ei suhtlegi sinuga, ainult nohistab, muidugi võis tegu olla ka keelebarjääriga, oli vene tohter ja siis kuuendal raseduskuul hirmutas mind, et laps võib surra või jääda invaliidiks ja mina pidin selle teadmisega elama edasi, tol ajal ultrahelisid ei olnud. Kohutav närvipinge mida pidin taluma selliste sõnade peale, sünnitamisest nõuka ajal ma ei räägigi, see oli täielik õudus kuubis, alates karvade mahakakkumisega haiglasse sisse tulekul ja siis pühapäevaks unustatunda palati
Armas laps, sa tegid mitu suurt viga, esteks ei viinud arstile meelehead, siis ei andnud sa teada, et oled valmis arsti käsi suudlema ja üldse, võibolla oli tal lihtsalt midagi targemat teha. Eriti günekoloogid on ennasttäis julmad inimesed ja nii on alati olnud, olen pidanud ca 40 aastat pidanud nende abi kasutama ja mulle on ikka jubedaid asju öeldud. Aga soov last saada oli nii suur, et neelasin kõik alla ja ma sain lapse, olen juba kahe täiskasvanud inimese vanaema.
KOMMENTAARID (7)