IGAVESEKS MUUTUNUD ELU: liivakastis lämbunud lapse ema: „Meie seni täiesti tervest lapsest on saanud laps, kes on poolpime, ei liigu, ei söö, ei räägi!“ (91)

Zolpidem on mõnel juhul raske ajukahjustusega patsiente aidanud.

siukseid kasvatajaid on igas lasteaias, klõbistavad oma telefonidega, lastest tea nad mõhkugi

Palju jõudu vanematele, väga kurb lugu. Eesti kohtu poole ei soovita mingil juhul pöörduda, üksnes mõnitamine ja alandamine algab, kümneid näiteid läbi aastate, inimese elu ja tervis on selles riigis väärtusetu.

Äärmiselt kurb lugu. Lootust siiski kaotada ei maksa, sest nii väikeste laste puhul võib mõnigi asi paraneda. Uurida võiks, mida saaks teha, et olukord paraneks. Kunagi näidati üht poissi, kellel oli pärast õnnetust tulirelvaga alles vaid pool aju, aga pealtnäha täiesti normaalne laps. Elas ja toimetas nagu terve inimene. Kui kusagil maailmas keegi oskab aidata, siis vanemad kasutagu ära kõik võimalused. Küll vajalik raha ka kuidagi saadakse, on alati saadud, sest eesti inimene pole nii südametu kui mõnikord tundub. Ametnikud muidugi on, nende poolest võivad kõik ilma abita vireleda.

juhtub kui kasvatajatel on paremat teha kui laste järele valvata.Kedagi ei huvita mis lapsed teevad

Kuidas ta sinna liiva alla sattus , aga võib - olla suuremad kühveldasid talle liiva peale .Lapsed võivad mõnikord , kordan mõnikord olla vägagi „ brutaalsed“ . Kas keegi selle peale ei ole tulnud , äkki olid suuremad ja väiksemad kòik koos liivakastis mängimas .

Appi kui kurb on seda lugeda! Aga minu teada ka viimase aja ajuteaduse järgi (nt Sanjay Gupta “Keep sharp. How to build a better brain at any age” peaks andma ülevaate aju teadusavastustest) aju areneb ja ajurakud uuenevad pidevalt, seega lootust on! Ülivajalik oleks saada laps maailma tipparstide juurde, nagu nt sai Anatoli Arhangelski oma väga raske haigusega. Selleks koguda inimestelt annetusi ja Eesti mōistes jōukas Saku vald vōtaks normaalses riigis auasjaks vajalikud kulud tasuda, mitte vabandusi otsida. Vanematele palju jōudu! Tuleb uskuda imedesse, seda toetavad ka Mirko edusammud!

Kas saaks kuidagi alustada raha kohumist poisikese tervenemise toetuseks? Kui oleks fobd, ma toetaks! Mul poja sama vana ja valu on nii suur, et kisub sees. Nutma ajab. Mis veel vanemate valust arvata? Talumatu ilmselt. Kallis väuke poja, ma loodan, et sa saad täiesti terveks. Ema, isa, kui te loete seda kommentaari - ma hakkan teie pärast palvetama, et Jeesus Kristus võiks teie poja tervendada! Ärge kaotage lootust, olge tugevad!

Mitu miljonit on riik kahjutasu maksnud kannatanu perele?

Palun iga päeval mõelda Mirkost, soovitada temale paranemist ja tervist! Palvetame koos! Las laps paraneb nii palju kui on võimalik! Kui kogume raha, võib-olla vanemad leiavad ravi võimalusi ka välismaal! Ma usun, et ta saab paremaks! Loodan, et ta sööb, käib, mõtleb ise!

Aega tagasi ei pööra, küll tuleks mõelda sellele, et tulevikus sellised õnnetused ei toimuks. Selleks peaksid kõik Eesti asteaiakasvatajad teadma , mis tegelikult toimus.. Selle õnnetuse põhjustest peaksid teadma kõik kasvatajad. Tegelikult ei tea nad midagi, sest neile pole midagi räägitud. Seega pole välistatud, et sellised õnnetused võivad teadmatusest uuesti toimuda ja see jääks juba kov-ide juhtide südametunnistusele. Selle noormehe puhul on räägitud, et tal oli kombeks liiva süüa.Pole just üliharuldane käitumine. Kui see nii oli ja kasvataja seda ei teadnud, võtaks süüdistuse kasvataj

Ei kaevanud laps seda käiku seal 5 minutiga ja seda oleks pidanud kasvataja ammu märkama.

Kõige kurvem ja valusam on kui raske õnnetus on juhtunud lapsega ja kes jääb seetõttu invaliidiks. Pole küll med.haridusega, aga arvan ka, et noorel lapsel paljud kahjustused paranevad. Soovin vanematele jõudu ja lootust. Ning väiksele poisile paranemist.

kas keegi teemaga kursis rohkem, kas keegi ka vastutab juhtunu eest? Kunagi Lasnamäe lasteaias kus laps jäi mänguväljakul peadpidi redelipulkade vahele, lämbus ja suri. Mu mäletamist mööda ei vastutanud seal mitte keegi. Pigem asuti õigustama kasvatajat kellel liiga palju tööd, kes aga juhtumi ajal paraleelrühma kasvatajaga juttu vestsid. Ma leian, et kui usaldad oma väikse lapse lasteaia hoolde, siis peab keegi ka vastutama.

võib olla on võimalus laps saata välismaale ravile.Tuleks avada annetuste fond.Rahvas tuleks kindlasti appi.

Kas keegi teab vanemate panga andmed??? Soovin annetus teha. Arvan, et paljud soovivad. Vähemalt nii lapsele ja vanematele aidata.

Muidugi peavad vanemad oma haigeid lapsi kodus hoidma nagu ka lapsed oma puudega vanureid kodus hooldama, see on normaalne.... aga mis siis juhtub, kui hooldajad ise juhtuvad kunagi haigestuma, lahutama, surema? Kõiksugu juhtumid tuleb läbi mõelda, õnnetusi juhtub nii kodudes kui väljas. Ma ei ole lasteaednik, olen 10 aastat halvatu hooldaja, muud eraelu mul polegi. Emotsioonid lahjenevad aja jooksul.

Maksad ca 100 euri kuus kohatasu ja söögiraha ja osaled karmis loteriis, kus ei tea millise õpetaja rühma laps satub- on häid ja südamlikke professionaalseid tädisid, samas on ka nõukakooliga rasvunud mammisid, kes enamus aega omavahel mehi kiruvad ja niisama pläkutavad ja verinoori tibinaid, kes ninapidi koguaeg nutis vahivad ja enamuse tähelepanu sotsmeediale pühendavad. Leidub ka neid, kes lapsi tutistavad ja sõimavad. Aga on ka väga toredaid õpetajaid, täiesti loterii. Kahjuks jube kalliste piletitega, olgu seevrahaliselt või lapsele moraalselt (mõnel juhul ka füüsiliselt paraku).

Tegelikult ajurakud taastuvad 100%. Aga seda ei tohi öelda,Pharma ja arstid saavad pahaseks.

Raske juhus igatpidi, kui vanemad enam ei suuda, siis on laste jaoks ka hooldekodud, saab külastada nagu lamajate vanade hooldekodusid. Puudega inimesi on igas vanuses, kes sündides, kes elu jooksul saadud puudega, see pole mingi imeasi. Hooldekodudes töötavad ka inimesed, mitte koletised nagu ajakirjanikukesed tihti püüavad esitleda.

Maailmas on juhtunud imesid annaks jumal, et lapsel tuleks tervis tagasi. Ei näe me süüdlaste hinge ja millega karma neid õnnistab. Vanematele jaksu ja armastust!

Nii kahju,Jumal andku jõudu vanematele.