VÕRGUBEEBI PÄEVIK | Paratamatult tekib vahel tunne, et miks just minu kanda nii palju antud on (2)

Mul on nüüd kohe-kohe pool rasedust tehtud ja nii kurb, kui see ka poleks, siis ütlen: jumal tänatud, et juba poole peal... Mu raseduse juures ei ole peale teadmise, et kõik minu armsa lapse nimel, mitte midagi toredat olnud.

Räägime natuke sellest, kui palju kuuleme, et rasedus on imeline aeg. Enne, kui ma last ootama jäin, olid mul ikka väga suured roosad prillid ees ja ootused ülimalt kõrged. Kujutasin ette, kuidas olen hästi zen, käin rasedate joogas ja ärkan sära silmis ja naeratus näol igal hommikul… Nagu te teate, siis päris nii ei ole asjad läinud. Tegelikult olen siiani natuke sinisilmne, et ehk ikka hakkab veel parem, sest kuigi pool teed on mindud, siis pool on ju veel ees. Olgem positiivsed.