Viimastest julgeolekualastest arengutest annavad ülevaate Kaitseväe peastaabi analüüsi ja planeerimisosakonna ülema asetäitja kolonelleitnant Toomas Tõniste, sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa ja siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar.
Foto: Brandon TederVIDEO | Sõjapõgenikke on Eestisse saabunud paarisaja ringis, võimekus vastu võtta on 10 000
Ukraina sõjaga seoses andsid viimastest julgeolekualastest arengutest ja sõjapõgenike olukorrast Eestis ülevaate Kaitseväe peastaabi analüüsi ja planeerimisosakonna ülema asetäitja kolonelleitnant Toomas Tõniste, sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa ja siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar.
Kaitseväe peastaabi analüüsi ja planeerimisosakonna ülema asetäitja kolonelleitnant Toomas Tõniste rääkis, et eilsetel läbirääkimistel Venemaa ja Ukraina vahel oli Venemaa-poolne eesmärk võita aega ja oma positsioonid ümber paigutada.
„Jätkus Ukraina linnade pommitamine. Vvene väed kasutavad ka Ukraina sõjaväe vormi ja eraldusmärke, see ei ole rahvusvaheliselt lubatud,“ rääkis Tõniste.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar tunnistas et pole veel teada, palju on sõjapõgenikke Ukrainast Eestisse tulemas. Politsei- ja piirivalveamet on nõustanud piiril ligikaudu 270 Ukraina kodanikku. „Viimaste päevade kogemus ütleb, et ööpäevas võib see number jääda 200 juurde.“
Ukraina kodanikel on siia lubatud tulla lihtsustatud korras ja Eestis viibimist saavad jätkata need Ukraina kodanikud, kelle viisa on lõppemas.
Suur osa inimesi on saabunud bussidegsa Poolast, mõned on Eestisse jõudnud ka omal käel. Eile saatis Eesti oma politseiniku Poola piirile, et saada ülevaade seal toimuvast.
Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa: „Võtame vastu inimesed Eestis vastuvõtukohtades, kus inimesed saavad hinge tõmmata. Teeme omalt poolt kõik koostöös Pagulasabiga, et need, kellel on lähedased, saaksid lähedaste juurde ja need, kellel pole siin lähedasi, saaksid majutuse. Suur osa siia tulnud inimestest tahab koju minna, kui see õudus on lõppenud.“
Tööpakkumisi hakkab lähiajal töötukassa vastu võtma. „Inimesi, kes täna on Eestisse tulnud, on piisavalt vähe,“ rääkis Mändmaa, et seega jõutakse neid aidata. Tegu on suures osas naiste ja lastega, sest mehed jäid rindele.
Mändmaa selgitas ka, et abi kogub Punane Rist, kes sooviks asjade asemel saada annetusi, millega saab vajalikke esemeid osta.
Ajakirjanik küsib, kas Eesti lagi sõjapõgenikke vastu võtta on 2000? „Me pole öelnud, et see on lagi, need on kohad, mis meil on füüsilsielt olemas. llmselt on võimekus kokku 10 000 inimest vastu võtta.“
Vastuseks ajakirjaniku küsimusele kobarmoona kasutamise kohta, selgitas Tõniste, et venelaste kasutatud kobarmoon on kaugtulerelvade või lennukite pommide tüübiks olev moon. „Sisuliselt on tegemist mürsu või pommiga, mis oma lennu lõppfaasis lõhkeb maapinna kohal ja puistab välja rea piltlikult öeldes rusikasuuruseid kilduvaid elemente, mis kontaktis kõva pinnaga plahvatavad. Inetuks teeb selle moona see, et vanematel moonadel on sütikud, millest ligi pooled ei lõhke. See kukub maha, saab löögi, sütik jääb poolasendisse ja jääb ohvrit ootama. Selleks võivad olla seitse väikest kitsetalle või lapsed ja vanainimesed.“