et mõttetöö on korras, kõigest saab aru, aga väljundit pole, tegelt on, aga töötab piiratult. Kujutage nüüd ette, et saate kõigest aru, aga end väljendada ei saa.
Olen seda näinud, kuidas laps nukkudega mängib, silpigi lausumata, aga kõigest, mis ta neile "ütleb" saab aru.
Siin on tegu raskema juhtumiga. Ma imestan, et arstiabi nii kasin on, paneme aga eest ära ja kõik. Füsioteraapiat on vaja.
Tõepoolest on laps vaimupuude paberitega . Kuid töötahe on tal olemas. Naudib oma edusamme. Kurvastuseks mittevaimupuudega nn.ilusat raha vastuvõtvad riigipoolsed ei soovi , ei taha või ei oska ta edusamme näha. Sügav kaastunne. Rääkides ressursside raiskamisest antud juhul on selle lapse puhul pehmelt väljendades rumal.
teadmiste alusel järgmisse klassi viimine pole siis päris välja surnud. Minu algkooli koolivend ja vahepeal ka klassivend oli 15 aastaseks saades neljandas aga seda ta ei lõpetanudki, koolikohustus sai sellega läbi
Kuna koolikohustus on kuni 16a, siis tuleb ikka ette juhtumeid, kus kuueteistaastane istub viiendas klassis tagapingis nagu onu. Pätt ei ole, pea ei võta, on vagur, ei hiline ega tee koerust -- selline poiss oli mul klassis. Liiga tark, et kuskile eriõppele saata, liiga l0lL, et matemaatikale või keelereeglitele pihta saada. Samas oli ta käsitöös osav, eriti puunikerdamises. Muidugi oli käsk talle astahinnetest "kolm" panna, aga see polnud võimalik, ja nii ta tiksus.
Praegu laps moodustab lauseid. Liidab, lahutab korrutab jagab paremini kui ma ise seda teises klassis seda oskasin. Avastasin selle üllatuslikult nädalavahetuseks avatud tasuta eestindatud soome päritoluga arvutusprogrammi alusel .Kui kolmandal aastal juhtumisi sööklas asendusõpetaja puhtsüdamlikut pihtis aja sisustamist, mis oli sisustatud moblast videode vaatamisele, siis lugupidamine kogu selle süsteemi vastu sai ränga hoobi. Lapse elurõõm ja teotahe annavad mulle kindluse ta huvitavas tulevikus . Sõltumata pedagoogide hindamisskaaladest.
issi, kus te siiani olite ja mis te siiani tegite, kui laps oli eelkoolieas?
Oleksite pidanud palkama logopeedi või eraõpetaja, kui saite aru, et asi on ainult kõnes.
Kui juba kõne, siis on sama ka käelise tegevusega, sest need keskused paiknevad ajus ühes ja samas kohas.
Tean, millest räägin, sest meil peres olid ka probleemid kõne ja käelise tegevusega.
Kurvastuseks ei ole leidnud ühtegi ennast reklaamivat logopeedi meil. Tänu internetile ja me idanaabrile on, erinevalt meist,see paigas. Selle meetodiga said täishäälikud suhu,koos tähe äratudmisega. Kaashäälikute omasamise nipid olid kahjuks rahalised. Neid tuli ise leiutada. Kurb, et ükski kohatud logopeed ei ole meile viidanud head, tasuta saadavat surdoloogi käsiraamatut internetist. See on aidanud üksjagu. Käelises osavuses on meil tõesti veel arenguruumi.
Püüdke aktiveerida käelist tegevust.
Mina tegin guašidega suured lilleõied, tema ütles, mis värvi, ja siis tema värvis õied.
Kuna see kõik on seotud, siis üks tegevus toetab teist.
Algas sellest, et andsin värvi ja pintsli ja tegime täpukesi.
Tol ajal ei teadnud ma ööd ega mütsi tema probleemidest ega ajust.
Kooli läks tõesti mitterääkivana,kuid arvuti taga etteütlus tuli üsna üllatavalt hästi välja. Kui esimestel aastatel,kaks kuni kolm tundi, 4 päeva nädalas, koolis olemisest eriti tulemust pole oodata. Logopeedid on meil kahjuks Eestis õpetatud olemasolevte häälikute korrigeerimiseks kuid mitte häälikute tekitamiseks. Vähemalt minu lapsega tegelenud spetsialistidel. Kurvastuseks enamus kasulikku auru minu lapse nn. õpetamisel läks sellest kooliajast piktogrammide peale. Leian endiselt, kui laps suudab sõnu välja öelda, siis tuleks siiski eelistada verbaalset aktiivset suhlemist eelistada.
On ju kirjas, et laps "räägib" piltide abil kahesõnaliste lausetega.
Ja vanemad nõuavad, et laps õpetataks lugema.
Niikaua on esimeses klassis.
Mis ma valesti kirjutasin?
see on. Sellistele lastele ongi see elukestev õpe. Konkreetselt selles loos oleva lapse vanemad on nagu silmaklappidega hobused, kes marsivad vaid otse ja nõuavad: Kool Peab minu last kasvatama ja õpetama lugema! Nad ei suuda või ei taha omaks võtta ega leppida faktiga, et nende laps on sündinud intellektipuudega, mida ei ole võimalik arendada. Saage sellest ükskord aru!! Tean, millest räägin, töötan taoliste lastega.
Isa (nn.silmaklappidega hobune)23. november 2022, 00:33
Koolilt, isiklikult mina, ei ole oodanud midagi muud, kui võimaldada oma last suhelda teiste, arenguga samal tasemel olevatega. Seda kurvastuseks ei ole eriti märgata olnud. Laps loeb täitsa rahuldavalt. Kahjuks ei ava ta ennast enamusele õpetajatest.Lapse rääkimise olen saavutanud läbi lugemise kuid üsna ajamahukalt.
KOMMENTAARID (24)