Olen ise rasedana maha jäetud ja nüüd lapsest kasvanud kena täiskasvanud poiss. Ma olen ka raskeid aegu üle elanud aga olen tõesti uhke oma lapse üle ja tahan sellega öelda, et ei tasu taga nutta sellist meest,kes hülgab oma lapsed. Leia endale toetavad sõbrad ja kindlasti ka lähedased, kes sind aitavad. Jõudu armsale emale ja vahvate põnnidele. Usu sa pole üksi!
Noorema oli mu ainus se.ksiõpik Helga Kurmi "Sinule, tütarlaps". Tänapäeva mõistes aegunud, aga paar asja on igavesti meelde jäänud: enne kui rasestuda, peab naine alati arvestama võimalusega, et tal tuleb laps(ed) üksi üles kasvatada. Oma kehaga toimuva eest vastutab ta samuti ise. Ei üldista seda kreedot. Oleme patriarhaadi võimu alt vabad. On naisi, kes teadlikult valivad üksikemarolli. Meestega/issidega juhtub ka õnnetusi jne. Alateadvuses võiks see kreedo tiksuda siiski. Kuna see on looduslik tõde.
Olen alati huvitunud, miks naise-laste eest põgenevatest meestest pisarakiskumise lugusid ei kirjutata, nii südamlikud ja sallivad nagu kultuurmarksistid omaarust on. Pakun, et 'sallijatel' puudub tegelikult empaatiavõime ja reaalsustaju. On nad üldse kindlad, et katkiläinud perre sündisid tütred (ei ole, sest 'sugu on 'sotsiaalne konstruktsioon')? On nad võimelised märkama, milliseks naise tujude meelevallas olevaks sõnaõiguseta orjaks muutub mees pärast laste sündi (ka seaduste järgi)? Ei ole. Aga tehke katset.
Kuidas "sallijad" asjasse puutuvad? Kas tõesti ei oska sisuliselt artikli üle arutada, et iga artikli all peab neid obsessiivselt kiruma?
Aga ütlen ka siis sõna sekka. Kallas on raudselt süüdi.
Õnnetu üksikema dramatiseerimine on otseselt seotud feminismi-sallivuse-vabakasvatuse-soosegaduse (kultuurmarksismi) tervikpaketiga, mida meile igast peavoolukanalist pähe määritakse. Sallige siis ka õnnetut meest, kes tunnetas käsuliin (Džonn, lase vesi välja!) oma tulevases orjaelus juba ette üle pea kasvavat! Või demoniseerige ka näägutavaid naisi, sest iga 'õrnema poole' mokaotsast poetatud käsu/soovi taga on terve naiskohtunike, -ajakirjanike ja kohtutäiturite armee. Naine lahutab kui tahab, viib lapsed kui tahab. Mees aga ostku kodus sõnaõigust raha ja kuulekusega. Kus on siin tasakaal?
läkski ju rohkem teenima välismaale, ent endale - mitte perele . järgmises elus on see mees ise see, kes isata kasvab . . . kui veel midagi hullemat ei tule . mitte 1 tegu ei jää tagajärgedeta .
Aga kui mees on ateist ja ei usu järgmist elu, mis siis saab?
Naine ju ise pidevalt näägutas mehe kallal, kuidas ta peab palka juurde saama, kui naine ei saa aru, et palk ei tõuse tööturul selle järgi kui palju üks kanaema näägutab.
KOMMENTAARID (11)