SEE POLE OKEI! Iga kuues noor on kogenud küberkiusamist (3)

Viimase üle Euroopalise uuringu järgi kogeb iga kuues Eesti noor küberkiusu, ent 36 protsenti neist ei räägi sellest mitte kellelegi. „Küberkiusust rääkimine vanemale, õpetajale või usaldusisikule aitab edukamalt kiusu lõpetada ning normaalset elu elada,“ toob esile Telia Eesti toetustegevuste juht ja küberkiusu vastase algatuse „Suurim Julgus“ eestvedaja Elo Võrk. 

Sihtasutuse Kiusamisvaba Kool koolitaja ja uuringute koordinaator Kristiina Treial selgitab, et kui tavapäraseks kiusamiseks ei peeta ühekordset tüli või arusaamatust, siis küberkiusamise puhul on asjad keerulisemad.

„Kiusamine on korduv ja tahtlik tegevus. Toimugu see reaalses koolikeskkonnas või küberruumi vestlusaknas. Kuid küberkiusamise puhul võib piisata ühest pahatahtlikust või kannatajat halvustavast postitusest, mida võivad edasi jagada ja kommenteerida ka täiesti võõrad. Nii võib see lumepallina veerema minna ja suureneda kiusamise kahju. Sellist palli hiljem peatada on väga keeruline,“ räägib Treial, miks on oluline, et iga postitus oleks tehtud vastutustundega. 

Küberkius on näiteks haiget tegevate kommentaaride saatmine, halvustavate piltide-videote tegemine ja levitamine, veebimängudes ja foorumites-gruppides inetult, alandavalt suhtlemine või grupist väljatõrjumine ja mõnitavate kontode tegemine.

Vahel naljana mõeldud teod võivad võtta aga väga tõsise pöörde nii kannataja kui ka tegija jaoks. „Teatud juhtudel võib küberkiusamine osutuda õigusikkumiseks või lausa kuriteoks, mille toimepanijat võib oodata karistus rahatrahvist vabadusekaotuseni. Näiteks libakonto tegemine võib olla teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine,“ lisab Treial.

Ta selgitab, et väljapressimiseks peetakse seda, kui häbistavate andmete avalikustamata jätmise eest nõutakse raha või muud varalist kasu. Teise isiku piltide loata levitamine on autoriõiguste rikkumine. Siin saavad nõu ja jõuga appi tulla meie tublid veebipolitseinikud.

Telia, kelle eesmärk on aidata noortel küberkiusule vastu hakata, on „Suurima julguse“ veebi kokku koondanud küsimused ja vastused, mis aitavad küberkiusu lahti mõtestada ja annavad suuniseid, kuidas kübermaailmas tasakaalu leida ning kiusule vastu hakata. 

Kas tead kedagi, keda on internetis kiusatud?

Ära jää kõrvalseisjaks. Tee screenshot, raporteeri kasutaja või postitus ja anna märku keskkonna haldajale. Astu kiusatava kaitseks sõnadega välja ja/või räägi juhtunust täiskasvanule, keda usaldad. Kui asi tundub tõsine ja sa ei ole päris kindel, mida teha, võid nõu pidada veebipolitseinike või Lasteabi telefoniga.

Kas oled saanud internetis inetuid sõnumeid?

Salvesta kõik tõendid küberkiusust. Näita neid usaldusväärsele täiskasvanule, veebipolitseinikule või küsi nõu anonüümselt Lasteabi vestluselt, kus antakse konkreetseid suuniseid olukorra lahendamiseks. Sotsiaalmeedia kanalites ja suhtlusrakendustes on tavaliselt olemas ka lisafunktsioon, millega saad häirivast sisust või kasutajast anonüümselt teada anda.

Kas olen kiusaja, kui jagan internetis kellegi piinlikku pilti edasi?

Jah. Kui jagad edasi kellestki salaja tehtud videot, pilti või muud teist kahjustavat materjali, aitad sellega kiusamisele kaasa. Ära tee seda. Kui näed sotsiaalmeedias kellestki tehtud piinlikku pildi või video levitamist, raporteeri see kindlasti selles sotsiaalmeedia kanalis. Kui raporteerid postitust ja märgid selle ebasobivaks, aitad kaasa selle kiusaja konto sulgemisele.

Kas räägid emale või isale oma muredest?

Rääkimine aitab suhteid hoida ja parandada. Jaga võimalusel vanematega oma päeva sündmusi. Harjumus vabalt rääkida aitab kergemini ka muresid lahendada. Mõni mure võibki olla selline, kus just täiskasvanu abi on väga vajalik.

Kas õpetaja ja koolipere võiks aidata küberkiusule vastu hakata?

Mõtle õpetajale, keda usaldad teistest enam. Kui sa ei soovi rääkida vanemaga, pöördu mõne õpetaja poole ja palu vajadusel anonüümsust. Koolides on ka psühholoogid ja sotsiaalpedagoogid, kelle ülesanne ongi mure korral aidata. Rääkimine aitab alati. Osades koolides on ka KiVa-tiimid, kes on õppinud kiusamisjuhtumeid lahendama, võid ka nende poole pöörduda.