Laste tuleviku tarbeks on üsna oluline, millised rahaga ümberkäimise oskused ja muster kodust kaasa saadakse. Kuidas toimida, et laps saaks hea stardikapitali?
Rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch on rahandusministeeriumi blogisse kirja pannud, kuidas vanemad saaksid lapsele kodust kaasa anda korraliku teadmiste pagasi, et tulevikus hästi ise majandada.
„Kulutada oskavad kõik. Inimest, kes ütleks, et tal on raha üle ja ta ei oska sellega midagi teha, ei ole kerge leida. Raha, mis jääb niisama kontole ja mida kasutame eluaseme ja toidukulude katmiseks, kulub varem või hiljem lihtsalt ära,“ selgitab Kirch. „Targemalt majandamiseks saab astuda teadlikke samme. Rahaasjus oleme oma saatuse sepad suuresti ise ning enamasti kujundame seeläbi ka oma laste tulevikku.“
Lapsevanem kui eeskuju
Kirch ütleb, et lapsed jälgivad oma vanemaid, kes on rahaharjumustega eeskujuks – rahaga ümberkäimise oskused ja muster võetakse kodust kaasa. „Lapsed ju kopeerivad kõike, mida nad näevad meid ees tegevat. See on ka põhjuseks, miks iga lapsevanem võiks olla motiveeritud ka omaenda finantsotsuste ja rahatarkuse taset edasi arendama.“
Esmalt tuleks Kirchi sõnul vanema enda jaoks selgeks mõelda eesmärk ning oma mõtteid ka lapsega jagada. „Kas tahan aeg-ajalt midagi suuremat osta? Kas soovin lihtsalt olla rahatargem? Või tahan pigem kindlustada oma tulevikku? See aitab ka keerulisematel momentidel paremaid otsuseid teha ja süstib motivatsiooni.“
Oluline on vaadata, kust raha tuleb ja kuhu see kaob. „Kui see pilt endale ei meeldi, saab alati midagi ette võtta, et asja parandada. Näiteks, kui kulutused mingis suunas on liiga suured, tuleb vaadata üle oma igapäevaharjumused. Samuti, kui on näha, et rohkem säästa pole kuidagi võimalik, mõelda sissetulekute kasvatamise peale.“
Mustade päevade fond
Alati tasub eraldi hoida mustadeks päevadeks mõeldud raha. „Täiskasvanutel võiks seda olla vähemalt kolme kuu kulutuste jagu. Nii on turvatunne, et saadakse hakkama igas olukorras, mille elu keerdkäigud võivad tekitada. Samuti saab olla kindel, et seda eeskuju järgides ei jää ka laps tulevikus hätta,“ selgitab Kirch. „Sealt edasi saab juba tulevikku kindlustama hakata ehk järjepidevalt igas kuus raha kõrvale panna, isegi, kui see summa on väike. Mõistlik on luua endale süsteem, mis ennetaks raha kogemata ära kulutamist, näiteks alustuseks teha teine, püsimaksega konto.“
Kirch soovitab alustada sellest, et saabuv tuludeklaratsiooni raha kohe kõrvale panna. „Samuti tõusid veebruarist lastetoetuse määrad. Olenevalt laste arvust peres, laekub võrreldes varasemaga rohkem 20 kuni 400 eurot kuus. Ka 20 eurot kuus on raha, mille võib kõrvale panna!“
Kogumine ja kasvatamine
Samuti soovitab Kirch raha investeerida, sest siis raha väärtus säilib või kasvab, kuid investeerimisel tuleb arvestada oma riskitaluvuse ja valdkondlike teadmiste olemasoluga. „Eestis saab investeerida ka väikeste summade kaupa, sealjuures mõistlike teenustasudega. Hea on teha raha kogumine ja kasvatamine enda jaoks lihtsaks ja regulaarseks.“
Mõned võimalused:
LHV Kasvukonto või Swedbank Robur fondid, kuhu saab teha püsimakse, et raha sinna automaatselt liiguks
Grünfin fondid, mis on mõeldud inimestele, kes peavad jätkusuutlikkust investeerimisel kriitiliseks teguriks
Edasijõudnud võivad näiteks lapsele koostada oma portfelli aktsiate, võlakirjade ja fondiosakutega. Siinkohal ei soovitaks kasutada pankade pakutavaid koolifonde, sest need on kõrgete tasudega ja väikese tootlusega
Lapse enda sissetulekute olemasolul III pensionisammas. Kui lapsel ei ole ametlikke sissetulekuid piisavas mahus, ei saa küll tulumaksu tagasi, kuid samas on III sammas hea võimalus odavalt ligi pääseda indeksfondidele, mis on laiapõhjalised ning madalate tasudega.
Ka väike liigutus on parem kui mitte midagi
„Harjumused, mis noores eas kaasa saadud, loovad meie tuleviku. Oluline on lapsele näidata, kuidas rahaga toimida, samavõrra aga majandamisest rääkida – selgitada kulusid ja kulutamist, rahapuhvri olemasolu vajalikkust,“ toonitab Kirch. „Kõik inimesed ja pered ei ole supermajandavad finantsasjatundjad ega valda kõrgtasemel investeerimise oskusi ning seda ei olegi vaja.“
Kirch ütleb, et esialgu piisab, kui rahaasjadest on ülevaade, tulud-kulud kontrolli all ning tekitatud harjumus igakuiselt kasvõi natuke kõrvale panna. „Siis laps näeb, et rahaga ümberkäimine ja majandamine on planeeritud tegevus, millest on üldjuhul abi, et elus paremini finantsiliselt läbi lüüa.“
Kommentaarid (0)