1. Hoia oma tassike täidetuna.

Kui lapsevanema enda tass on tühi, ei ole tal sealt midagi lapsele kallata – ta on närvilisem ja lapsest kaugenenud. See tähendab, et ta ei tule oma vanemliku rolliga hästi toime. Nii egoistlik, kui see ka ei tundu, peab lapsevanem hoolitsema esmalt iseenda toimetuleku eest, enda vajaduste rahuldamise peale tuleb mõelda ennetavalt. On palju lapsevanemaid, kes annavad endast palju, kelle jaoks on oluline, et lastel ja perel oleks parem. Kui aga küsida, millal nad tegid midagi ainult iseenda vajaduste täitmiseks, öeldakse, et ei mäleta. Laste, pere ja töö kõrval ei tohi ära unustada iseennast ega enda heaolu.

2. Tähelepanu lapsele – kasvõi veerandtunniks.

Lapsevanemad kurdavad, et tööpäevad on pikad ja lapsega tundide kaupa mängimiseks pole aega. Lapsed käituvad aga sageli halvasti, sest nad vajavad vanemate tähelepanu. Kui laps teeb pahanduse, pöörab vanem talle tähelepanu. Isegi kui see on negatiivne, tunneb laps siis, et temaga tegeletakse.