Kas tasub minna DNA-dieedile? (4)

Kui Aasta Figuurisõbra tiitliga pärjatud Ruuta Arumets ja Moonika Lustus kaalujälgimisprogrammiga liitusid, teadsid nad küll, miks nad ühel hetkel enam oma keha kleidi sisse ära ei mahutanud – rasedus, vähene liikumine ja väike või isegi olematu teadmine normaalsest söömisest. Ei teadnud nad siis aga seda, et nende kehas on ka kaks geenivariatsiooni, mis liigsetele kilodele soodsaid tingimusi loovad. 

2012. aasta maist alates on rohkem kui 400 Eesti inimest lasknud uurida oma DNAd, et välja selgitada, miks nad on ülekaalus või millised on nende riskid paksuks minna. Testi vastus iseenesest liigseid kilosid kelletki maha ei lihvi, IB Genetics OÜ arendusjuht Aire Allikas aga kinnitab, et 60% testi teinutest on võtnud kaalust alla, kui nad on suutnud kinni pidada testiga kaasa antud toitumissoovitustest.

“Uute otsuste tegemine võtab aega, sellepärast ei tule kõigil ka kiireid tulemusi. Kõigil testi tegijatest ei olegi vaja kaalu langetada, kuid neil on hea teada võimalikku riski, et liigsetest kilodest hoiduda,” tõdeb ta. USAs tehtud uuringu järgi said aasta aega dieeti pidanud inimesed liigsest kaalust lahti 2,5 korda edukamalt, kui nad toitusid vastavalt geneetilisele analüüsile. Milliseid riske näitasid aga Ruuta Arumetsa ja Moonika Lustuse testid?

Esimene lugu: Lotendavaid jalgu ja kõhtu enam pole!

Ruuta Arumetsa kaaluprobleemid algasid rasedusega. “Kogu raseduse hoolikalt kogutud ülekilod ei tahtnud kohe kuidagi ise ära kaduda,” meenutab ta liigse rasvkihi kuhjumist. “Ka vanemate jutt, et söö-ma peab halvaad, et rinnapiim lapsele rammus oleks, andis kaalu juurde.” Pärast sünnitust kaalus 162 cm pikk Ruuta 82 kilo.

Ruuta vanemad pole küll ülekaalulised, kuid vanusega on neile natuke lisakaalu tulnud. Ruuta kaalu kasvatasid peamiselt teadmatus tervislikust toitumisest ja suured portsud, ebakorrapärane söömine ja vähene liikumine.

“Kõige naljakam on see, et ma ei saanud siis arugi, et nii suur olen,” mõtiskleb ta. Ülekilod viisid ühel hetkel aga olukorrani, et polnud midagi selga panna – lihtsalt ei mahtunud enam. Suur kaal pani ka Ruuta põlved valutama.

“Ma pole kunagi dieete pidanud ega pea neid siiani õigeks,” räägib nüüd tasa-kaalustatud toitumist pooldav Ruuta. Kuigi oma toitumise sai ta paika ja kaalu korda Figuurisõprade programmiga, andis geenitest täpsemaid soovitusi, milline toit millega asendada, et tulemus oleks veelgi püsivam.

Ruuta kaalulangetamine kestis kokku pea pool aastat. “Olin endale kindla eesmärgi seadnud, et jõuludeks pean ilus olema, ning mul läks see õnneks,” meenutab ta. “Esimesi tulemusi nägin juba pärast 10 kilo kadumist.” Kokku kaotas Ruuta 29 kilo. “Nüüdseks püüan olla 55 kilo juures, mis on ka mu ideaalkaal.”

Voltide kadumine kehalt muutis naise ilusamaks ja enesekindlaks. “Vormis keha on ju nautimiseks,” rõõmustab Ruuta. “Ma jaksasin kohe palju rohkem ja olen endaga rahul. Ei pea enam häbenema lotendavaid jalgu ja kõhtu, sest neid enam pole.”

“Kui on olnud päevi, kus ma pole saanud mingil põhjusel kinni pidada oma igapäevasest kavast, tunnen kohe, et midagi on valesti,” räägib Ruuta, kes on hakanud aru saama, mida ta keha tahab. “Nagu ütleb minu Figuurisõprade mentor Ilvi Pirson: mina ise olen õnnestumise võti!”

Ruuta päevamenüü

• Hommikusöök

Singi-juustuleivad:
• 2 viilu Rukkipala
• 1 viil alla 20% juustu • 30 g taist sinki • salatileht, kurgi- ja tomativiile
• kohv (1 tl suhkru ja vähese piimaga)

• Kerge eine
Köögiviljaroog ubadega: 

• 1 keskmine porgand, väike paprika, sibul, väike suvikõrvits
• 1 tl õli • 100 g konservtomateid
• 150 g konservaedube • 1 viil täisteraleiba Tükelda köögiviljad, prae õlis. Lisa tomatikonserv ja oad, hauta. Maitsesta, söö koos leivaga.

• Vahepala
1 banaan (150–200 g)

• Põhiroog
Ahjuforell:
• 100 g värsket forelli • sidrunimahla
• 1 porgand, väiksem tomat, pool sellerivart, hakitud tilli
• 1 tl õli • 100 g keedetud pruuni riisi • kurgi- ja tomativiile
• 1 klaas keefirit • 1 pirn

Maitsesta forell sidrunimahla ja pipraga. Prae tükeldatud köögiviljad õliga läbi, maitsesta ja keera koos forelliga fooliumisse, küpseta ahjus.

• Vahepala
100 ml light-jogurtit, 2 õhukest näkileiba, tass puuviljateed

Päeva jooksul 1,5 liitrit vett (võib ka rohkem), millest 2 tassi võib asendada kohvi või teega.

Teine lugu: Distsipliin viis sihile!

Moonika Lustuse kaal hakkas tõusma kolm aastat tagasi pärast sünnitust elukohavahetuse tõttu. “Minust sai koduperenaine, kes sõltus 100% autost, sest lähim kaubanduskeskus asub 9 km kaugusel ja sinna pääseb vaid mööda tiheda liiklusega maanteed,” räägib Moonika. “Kuna minu ja laste elu on mulle liialt armas, siis kaksikute käruga ma sinna teele ekstreemsusi otsima ei läinud ega lähe praeguseni.”

Moonika proovis mõningaid dieete, kuid need polnud eriti tõhusad ja kaal tuli kolinal tagasi. “Dieetidel oli masendavalt väike mõju ja kiired tagasilöögid.”

Kuigi mõttes oli Moonika mänginud ideega saledaks hakata, leidis ta hulgaliselt vabandusi, miks mitte alustada. Viimase tõuke andis aga sünnipäev, mil ta kleidid enam selga ei mahtunud ning tuli poodi uute riiete järele minna.

“Kuna ma pole eriline ostleja, oli see poeskäik täielik õudus. Poolteist tundi proovikabiinide ja riidelettide vahel tunglemist ja selle tulemuseks oli mitte just eriti ilus kampsun,” meenutab ta. “Juba seal poes olin ma veendunud, et esimese asjana koju jõudes otsin ma internetist lähima Figuurisõprade grupi ja nii ma ka tegin.”

Esimesel korral gruppi minnes näitas kaal 74 kg. “Kuna kasvult (163 cm) olen ma päkapikk, siis kujuta ette, milline ma välja nägin – sama pikk kui lai!” naerab Moonika.

Grupis muutus naise toitumine mitmekesisemaks ja tervislikumaks ning lisaks hakkas Moonika iga päev 9–12 km kõndima. Kolme kuuga langes kaal 16 kilogrammi. Suurimad muutused olid aga tema mõõtudes – riided kahanesid suuruselt 42–44 numbrile 36–38. Praegu kaalub Moonika 58 kilo.

“Kõikidele, kellele ma saan eeskujuks olla, tahaks südamele panna, et distsipliin ja sihikindlus viivad edule,” süstib ta optimismi.

Moonika näidismenüü
• Hommikusöök:
Kaerahelbepuder piimaga
• Lõunasöök:
Grillitud kohafilee, keedukartul, roheline salat
• Õhtusöök:
Riisisalat suitsukanafileega
• Vahepalad:
Puuviljad, marjad

Kuidas uuritakse paksuse geeni?

• Geenitest FiguraGen uurib inimese pärilikkusaines DNAs neid geene, mis on seotud ainevahetusega. Näiteks mõnel suurendab süsivesikuterikas toit riski kehakaalu tõusuks, teisele aga mõjub halvasti süsivesikutevaene toit. Geenivariatsioonid annavad infot, kellele missugune toitumine sobib.

• FiguraGen testis analüüsitakse viit geneetilist variatsiooni, mis näitavad, millised on kaalutõusu riskid, kuidas mõjutab kehakaalu rohke küllastumata rasvade söömine, kui suur hulk rasvu ja süsivesikuid toidus võib suurendada ülekaalu riski ning kui palju mõjutab treening rasvade põletamise intensiivsust ja selle mõju kehakaalule konkreetsel inimesel.

• Uuringud, millel geenitest põhineb, on enamasti tehtud täiskasvanutel. Geenid küll elu jooksul ei muutu, kuid ei saa päris kindel olla, kas täiskasvanutel leitud seosed toitumise, kehakaalu ja geneetiliste variatsioonide vahel kehtivad ka lastel.

• Kuna geneetika areneb kiiresti, võib juhtuda, et võib-olla leitakse juurde veelgi geene, mis meie ainevahetuse erinevustega on seotud. Seega peaks uuema ja täpsema teadmise jaoks uuesti geenianalüüsi tegema.

• Geenianalüüsi jaoks ei pea kuhugi kohale minema, DNA analüüsiks kasutatakse suu limaskesta kaapeproovi, mille saab endalt ise hõlpsasti võtta. FiguraGen geenitesti saab tellida Figuurisõprade kaudu (figuurisobrad.ee) või otse laborist (geenitestid.ee). Samuti saab geenitesti osta Südameapteegist ja mõnedest spordiklubidest (näiteks Scala Fitness ja Arigato). 

• FiguraGeni kaudu on lasknud Eestis end testida üle 400 inimese. Geenitesti tellivad rohkem naised kui mehed, keskmine vanus on 40.

5 paksuse geeni

FTO – reguleerib rasvade lagundamist (lipolüüsi) ja isu rasvase toidu järele. Rasvumise risk selle variatsiooni puhul on suurem, kui süüakse rasvaseid ja süsivesikutevaest toitu ning liigutakse vähe. On leitud, et selle geenivariatsiooniga füüsiliselt aktiivsetel inimestel on kehamassiindeks 58% madalam kui füüsiliselt mitteaktiivsetel inimestel.

PPARG – mängib tähtsat rolli rasvade ainevahetuses ja rasvarakkude diferentseerumisel. PPARG geeni variatsioon näitab, kuidas mõjutab kehakaalu rohke küllastumata rasvade tarvitamine.

APOA2 ja APOA5 geenid – on seotud rasvhapete sünteesi ja metabolismiga. APOA5 reguleerib veres triglütseriidide kontsentratsiooni. Nende geenide variatsioonid näitavad, kui suur hulk toidus sisalduvat rasva võib põhjustada liigseid kilosid. Variatsioonil geenis APOA2 on leitud seos ka suurenenud isuga, eriti rasvase toidu järele.

ADRB2 – rasvade lagundamisega seotud retseptor inimese rasva-rakkudes. Reguleerib energia kulutamist. Teatud ADRB2 variatsioon võib põhjustada ülekaalu, kui liialdada süsivesikutega.