NIMEGA HÜÜDMINE VÄLDIB SEGADUST: Kui kusagil on koos palju lapsi, kes võivad emmet-issit hüüda, või kui külas on mõlemad vanaemad-vanaisad, siis aitab nimede kasutamine aru saada, kellest jutt käib. Enamasti lähevad käiku siiski pereliikmetiitlid, hellitus- või hüüdnimed.Foto: Vida Press
Kais Allkivi 9. juuni 2018 00:01
„Mingil hetkel, kui kõik ülejäänud silmi pööritasid, sain ma aru, et meie peres on midagi justkui teistmoodi,“ ütleb 13- ja 20aastase lapse ema Malle, keda lapsed sageli nimepidi hüüavad. „Mina ei ole neid selleks suunanud, see on neile lihtsalt külge jäänud,“ seletab Malle, et nende pool on mitu põlvkonda elanud ühe katuse all ja nimed on aidanud vahet teha, millist ema või isa parasjagu mõeldakse.

„Mingil hetkel, kui kõik ülejäänud silmi pööritasid, sain ma aru, et meie peres on midagi justkui teistmoodi,“ ütleb 13- ja 20aastase lapse ema Malle, keda lapsed sageli nimepidi hüüavad. „Mina ei ole neid selleks suunanud, see on neile lihtsalt külge jäänud,“ seletab Malle, et nende pool on mitu põlvkonda elanud ühe katuse all ja nimed on aidanud vahet teha, millist ema või isa parasjagu mõeldakse.

Kas vanemate nimega kutsumine tähendab distantsi hoidmist ja enese seadmist nendega võrdsele pulgale, samas kui emmetamine-issitamine ja muud hellitusnimed kõnelevad suuremast lähedusest ning sõltumisest? Või on nimetused perekonnas lihtsalt harjumuse ja kokkulepete küsimus?

Kui võtta siin-seal vestlusringis üles küsimus, kuidas on peredes tavaks vanemaid nimetada, siis tuleb vastuseks väga erinevaid reaktsioone, mida ühendab see, et kõik harjumatu kipub paistma kummaline. Toon välja mõningad nopped välitöölt.

Samal teemal

Kommentaarid  (1)

Hm 10. juuni 2018 16:25
Minuarvates on see jällegi pisut imelik, kui vanemad kui 15 aastased oma vanemaid emmeks/issiks kutsuvad. Eriti võõras on see veel täisealiste puhul. Alguses oli emme, aga siis läks mingi aeg üle eesnime peale. Ema/isa on kuidagi liiga formaalne, emme/issi samas jällegi liiga lapsik kuidagi. Eesnimi on ideaalne.

SISUTURUNDUS