Milliseid vitamiine vajavad rasedad ja imetavad emad?

Foolhape 

Selleks, et beebi saaks areneda hästi, on vaja talle foolhappe rikast keskkonda. Foolhape aitab tagada, et beebi saab kõhus areneda terveks ja tugevaks lapseks. Südameapteegi proviisori Anu Hoopi sõnul tasub foolhapet juurde võtta eriti raseduse alguses, mil toimub loote kiire kasv ja areng. „Foolhapet tuleks hakata tarvitama juba enne rasestumist, kuna esimese 14-28 päeva jooksul pärast eostamist areneb välja lapse närvisüsteem ning kui sel hetkel on foolhapet ema organismis vajaka, võib see väljenduda lapse arengurikkes, selja või peaaju väärarenguna,“ ütleb proviisor. Foolhappe soovitatav minimaalne annus rasedatele ja imetavatele emadele on 400 mikrogrammi ning seda tasuks hakata apteegi preparaatidest juurde võtma juba rasedust planeerides ning tarvitada kuni esimese trimestri lõpuni.

D-vitamiin

Järgmine väga oluline vitamiin on D-vitamiin. Kuigi päikesevitamiini vajavad kõik, on see eriti oluline emale ja kõhus arenevale beebile. D-vitamiin on oluline selleks, et kaltsium saaks imenduda. "Vitamiini on vaja beebi luude ja hammaste korralikuks arenguks, samuti on see oluline immuunsuse tugevdamiseks, vere hüübimiseks ja närvisüsteemi talitluseks," ütleb Hoop ja lisab, et ema D-vitamiini vaegus võib tõsta rasedusaegsete komplikatsioonide riski: enneaegne sünnitust, ema kõrgenenud vererõhku, laste madalat sünnikaalu ja hiljem ka imiku väikest kasvukiirust. Ema võiks D-vitamiini igapäevaselt juurde võtta 400-600 rahvusvahelist ühikut (10-15 mikrogrammi).

Proviisori sõnul on heaks reegliks, et D-vitamiini tuleb võtta juurde kõigi nende kuude ajal, mis sisaldavad oma nimes R-tähte.

Mineraalained

Rasedate ja imetavate emade kolmeks kõige olulisemaks mineraalaineks on kaltsium, magneesium ja raud. "Kui emal on kaltsiumipuudus, siis beebi nälga ei jää, kuid lagunema hakkavad ema hambad," selgitab Hoop. Tema sõnul tuleks kaltsiumi võtta koos D-vitamiiniga, kuid kaltsiumi võttes ei tohiks unustada ka magneesiumi. Magneesium annab beebi luudele painduvuse ning lisaks on seda vaja ka beebi närvitalituseks, südametööks ja hammaste arenguks. Selle puuduse kõige levinumateks sümptomiteks on silmalautõmblus ja tekkivad jalakarambid. Proviisor soovitab magneesiumi preparaate tarvitada ka depressiooni, närvilisuse ja uinumisraskuste korral. Samuti siis, kui kõht läheb raseduse lõppjärgus emaka kokkutõmmete tõttu kõvaks.

Rauapreparaat

Üldjuhul tekib naistel raua puudus 20-30 rasedusnädala vahel. Küll aga ei soovita Hoop rauda iseseisvalt juurde võtma hakata, kuna organismile on ohtlikum raua üle- kui alatarvitamine. Juhul, kui arst soovitab rauda juurde manustada, tasub rauda võtta pigem hapu mahla kui piimaga. "Kui mahlas sisalduv C-vitamiin soodustab raua imendumist, siis vastupidi takistavad seda piimaga tekkivad ühendid," selgitab Hoop. Ta lisab, et raud võib põhjustada kõhukinnisust, kuid seda saab leevendada kiudainete rikka toidu ja vedeliku tarbimisega.

Oomega-3 rasvhapped

Lisaks vitamiinidele ja mineraalainetele võiks rase juurde võtta ka oomega-3 rasvhappeid, mis on olulised beebi ajule, närvisüsteemile ja silmanägemisele. "Inimene peaks sööma rasvast kala vähemalt kaks korda nädalas, kuid kuna paljud poes müüdavad kalad on kasvandustes kasvatatud, on nende rasvasisaldus väga väike. Seepärast tasuks rasvhappeid kindlasti juurde manustada," selgitab Hoop. Ta lisab, et rasvhapped on olulised ka imetamise perioodil, kuna imikule vajalike rasvhapete koostis piimas on mõjutatud sellest, mida ema sööb. "Kehtib reegel, et neid vitamiine, mida tarvitatakse raseduse ajal, võib edasi võtta ka imetamise ajal," ütleb proviisor.

Südameapteegi proviisor Anu Hoop lisab, et beebi vitamiini ja mineraalide varu eest kuigi palju muretsema ei pea. Rinnapiimast toituv beebi saab ema piimast kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained kätte, välja arvatud D-vitamiini. "Päikesevitamiini tuleb beebile juurde anda iga päev kuni kahe aastaseks saamiseni," ütleb Anu Hoop ja lisab, et soovitavaks annuseks on 400-600 ühikut, ehk 10-15 mikrogrammi päevas.