Noor ema sünnitusjärgsest ärevushäirest: kartsin paaniliselt, et laps võetakse mu käest ära

Rasedana kujutatakse sageli ette, et ema elab pärast sünnitust roosas õnnepilves. Tooniga (34), kes Naistelehele oma sünnitusjärgsest ärevushäirest kõneles, paraku nõnda ei läinud.

Minu sünnitusjärgne ärevushäire ja stress said hea pinnase sünnituse järel haiglas veedetud nädala jooksul. Imetamine oli problemaatiline ja kahjuks tuli mul nädala jooksul kokku puutuda haigla personali poolse mittemõistmise, nähvamiste ja süüdistamisega. Kuidas selline suhtumine äsja sünnitanut aitama pidi, ei saa siiani aru. Olen tagasihoidlik ja muidu rõõmsameelne inimene ning minu jaoks oli selline suhtlemine teise täiskasvanu poolt šokk. Olin sünnitusest alles taastumas, iga järgneva päevaga üha enam magamata ja lõpuks ei suutnud ma enam midagi meeles pidada ega millestki aru saada. Mul tekkis paaniline hirm, et kuna ma ei suuda edukalt imetada, võetakse laps minult ära. Paralleelselt hiilis ligi ka mõte, et äkki pean ta ise ära andma, sest ma ei saa ju hakkama. Nutsin, tahtsin ükskord ometi koju turvalisse keskkonda.

Imetamine – elu ebameeldivaim kogemus