Pole kunagi ühtegi neist lausetest kasutanud,kui laps on kurb siis lohutan,kui jonnib nt poes võtan sülle ja viin poest välja.kui kodus siis jonnigu omaette niikaua kuni ära tüdineb,kui teeb tahtlikult pahandust siis keretäis vitsa.nüüd juba suuremad ja tunnen ääretut uhkust nende üle ja lähedust oma lastega.
Kahe esimese väitega ma pole nõus. Tõepoolest tuleb lastele õpetada mis asjad on "tühiasjad" no, aga muidugi selleks peab ise tark lapsevanem olema, et lapsele sisse kasvatada mis asjad on nn "tühiasjad"
Teine millega pole nõus, et "olen sinu pärast kurb" ... kui mu laps korduvalt ei mõista mis asi tema käitumises võiks inimesi ja ta vanemaid kurvastada siis on ikka kurb küll.
Saan aru, et sellest ei pea suurt numbrit mõnes olukorras tegema, aga öelda, et sa ei tolereeri lapse ropendamist ja see teeb sind ülimalt kurvaks ning paneb teisi kodanikke mõtlema, et sinul on just halb lastetuba
Kui vanematel on oma laste jaoks aega ja nad räägivad omavahel pahad asjad sõbralikult läbi siis kui pole parajasti tüli majas ja tuju paha ja lepivad kokku, kuidas on ok käituda, siis pole vaja kunagi lastega riielda. Ja pole vaja mõelda, et laps ise ei saa aru kui ta on midagi halvasti teinud. Riidlemine, karjumine ja peksmine ei tee seda paremaks vaid halvemaks. Laps tahab olla hea laps.
Ja selle nunnutamise peale järjest hullemaks lähevad.Last peab kohtlema õiglaselt ja kui vaja,ka karistada.Paljas nunnutamine ei vii kuhugi ja väike vitsasähvakas vastu sääri ei tapa kedagi,aga teeb tugevaks. Varsti hakkavad kodus aiinult lapsed kamandama,olukord juba ikka väga hull.
KOMMENTAARID (8)