Koduõppe ajal peab vanemal jaguma kannatlikkust ja järjekindlust. Laps peab tundma, et ta pole jäetud üksiFoto: Vida Press
Uudised
24. november 2020, 09:31

Esmakordselt ilmunud 15.03.20

Koduõppel laps vajab reegleid, rutiini ja korralikku kontrolli

Väljakutse vanematele: kuidas laps kodus õppima saada, mida selleks vaja on?

Harjumaa ja Ida-Virumaa koolid suunatakse gümnaasiumi osas kuni 10. jaanuarini. Osalisele distantsõppele on pidanud minema ka paljud teised koolid ja seda eri astmetes. See esitab väljakutse õpetajatele ja lapsevanematele. Kodus tuleb nüüd varasemast rohkem iseseisvalt õppida ning vanemad peavad varuma kannatust koduõpetaja rolli täitmisel. Äreva olukorra lihtsustamiseks on aga mitmeid viise, kuidas koduõppel olevaid lapsi toetada. 

Ettevalmistused koduõppeks

Kodus kipub nii lastel kui täiskasvanutel tähelepanu hõlpsalt hajuma. Enesedistsipliin keskkonnas, kus on palju muud huvitavalt ning on harjutud puhkama, on tõeline väljakutse. Seetõttu tuleb alustada koduõpet kokkulepete ja ettevalmistusega.

Eripedagoog Kristin Veltri sõnul on oluline läbi mõelda, kuidas ja millal lapsega koos õpitakse. „Algklassi lapsega või erivajadustega lapsega tuleb kokku leppida see ühine aeg, näiteks pärastlõunal või õhtusel ajal,“ ütleb Veltri. Kui tegevuste aeg ja järjestus on selgelt paigas ning tekib rutiin, on ka sujuv õppimisrütm kergem tulema.

Õppimiseks vajalike vahendite olemasolu tasub lapsevanemal võimalikult vara üle kontrollida. Rajaleidja juhi Lea Mardiku sõnul on kõige olulisem veenduda selles, et vanemal oleks juurdepääs kooli õpikeskkondadesse, e-päevikusse ja suhtluskeskkonda. Ligipääs ja eraldi kontod peavad olema ka lapsel, sest just nendesse keskkondadesse pannakse üles kodused ülesanded. Kirja tuleks panna ka paroolid ja kasutajad, mis luuakse. Vähemalt selleks ajaks kuni need pähe jäävad, kuid siis on lapsel kindel koht, kust ta saab neid vaadata.

Õpikeskkonnad peavad olema varem lapsele tuttavad! Entusiastlikud õpetajad soovivad proovida erinevaid rakendusi koduste õppeviiside rikastamiseks. Siiski tasub olla ettevaatlik, et lapsed ei mattuks info ja tegevuste tulva alla. Kui nuti-rakendused on uued, vajavad allalaadimist või konto loomist ning on lapsele ise kasutamiseks liiga keerukad, tuleks vanemal kindlasti õpetajaga ühenduda ning leida üheskoos paremad ja hõlpsamad meetodid õppimiseks.

Kokku tuleks leppida ka see, kus on kodus arvuti asukoht. „Võiks olla seal, kust vanem vilksamisi näeb, mis laps arvutis teeb . Samuti tuleks kokku leppida, kus on nutiseadmete koht öösel. Kindlasti ei tohiks selleks olla lapse tuba,“ soovitab haridustehnoloog Ele Sööl.

Kui kodus puuduvad vajalikud vahendid – arvuti või muud nutiseadmed –, siis tasub kindlasti küsida abi koolist. Eesti koolidel on suur infotehnoloogiline võimekus ja peresid aidatakse hea meelega.

Õppeprotsess ja vanema roll

Kui laps on suuteline iseseisvalt õppima ning peab kokkulepetest kinni, on vanemate töö lihtsam. Küll aga tuleb lapsega suhelda, kas tal on tekkinud õppimise käigus küsimusi või vajab ta millegagi abi. Samuti peab vanem kontrollima, kas õppetöö on tehtud ning vajalik materjal läbi võetud.

Kui aga laps vajab rohkem tuge ja vanem peab käima tööl, tuleks leida keegi, kes päevastes õppetegevustes last toetab. Aitajaks võib olla ka vanavanem või mõni sugulane, abiõpetaja rolli saab täita ka videokõne teel. Sööl paneb vanematele südamele, et selles esmakordses olukorras on oluline kannatlik olla ja suhelda. Koduõpe on kõige raskem esimesele ja teisele kooliastmele.

Kui vaja läheb õpetaja abi, ei tasu karta seda ise küsida. Koolide kodulehtedel on õpetajate kontaktandmed ja ajad, mil õpetajale helistada võib. Samuti saab õpetajatega ühendust e-päeviku süsteemide kaudu.

„Oluline on, et ükski laps ei tunneks, et teda on kõrvale jäetud. Siin on ka õpetajal roll olla vanemate ja õpilasega kontaktis. Ja muidugi positiivne hoiak olukorra suhtes. Ka vanem peab vaatama, et tema tass oleks täis,“ sõnas Mardik.

„Ärge unustage, et laps vajab õppimise vahele ka pause,“ rõhutab Mardik. Selleks sobib hästi lapse kaasamine näiteks söögitegemisse või jalutuskäik loodusesse. Sööl lisab, et puhkust vajavad nii lapse mõtlemine kui ka keha. Selleks soovitab ta vajadusel panna kasvõi äratuskell pausi meeldetuletusena helisema.

Kui laps on kodus haige

Kui laps on aga reaalselt haigeks jäänud, tuleb kohe teavitada kooli. Õpetajad peavad teadma, miks laps ei osale e-kursustel või ei vaata läbi õpetaja saadetud materjale. Nii ei teki negatiivsete hinnete kuhjumist ja kool saab vastavalt reageerida.

Haigestumisest ja võimalikest ohtudest tuleb lapsega rääkida. „Kõige suuremaks ohuks võivad olla sõbrad, kes tahavad tulla külla õppetöö ajal või kui vanemaid kodus pole,“ hoiatab Veltri.

Samuti tuleb kinni pidada endisest rutiinist: et laps sööks regulaarselt ja magamamineku aeg säiliks. Tuleks jälgida ka seda, et nutiseadmed oleksid laetud ja laps saaks vajadusel võtta iga kell ühendust vanemaga. Kõige tähtsam, vanem võtab vastutuse ega anna enda rolli üle pere vanematele lastele – see tähendab, et koju jäetud lapsed ei hoia üksteist.