Õpilased on koduõppel. Foto: Alar Truu
Eesti uudised
16. märts 2020, 21:45

Kooliõpetaja: kaugõppe reaalne väärtus selgub alles kooli tagasi minnes

Koroonaviiruse ohus on kõik Eesti koolid suletud ja esmaspäevast alates toimub e-õpe, mis peaks asendama koolitunde niikaua, kuni oht kõigile õpilastele ja õpetajatele on möödas. Küll aga on selge, et nii mastaapset sammu pole siinses haridussüsteemis varem ette võetud. Kas see, mis on võimalik teoorias, töötab ka praktikas?

Kohe, kui e-õpe emaspäeva hommikul koolides algas, selgus, et e-kool ei tööta. Õnneks sai mõne tunniga probeem lahendatud, kuid see oli alles esimene päev. Tallinna kooliõpetaja Kati on esmaspäevast alates kodukontoris. Ta tunnistab, et kuigi algus läks üle kivide ja kändude, siis päeva jooksul olukord normaliseerus. 

„E-kool oli hommikul maas, aga praeguseks toimib see mul tavapäraselt. Kuna minu tänaseks päevaks mõeldud tööd olid planeeritud opiq.ee platvormil ning mu õpilastel on see e-kooliga seotud, siis e-kooli tõrgetest tulenevalt oli ka muu töö häiritud. Nüüdseks on vaid paar õpilast jäänud, kellel väidetavalt miski ei tööta, nemad saavad kodus teha samu ülesandeid õpikust ja töövihikust ning pildid meilile saata,“ seletab Kati, kuidas süsteem toimib. „See, kui mõni asi tähtajaks tehtud ei saa, on arusaadav, kuna viperusi on omajagu ja see on lapsed veidi rivist välja löönud.“

Kui hästi ja kiiresti liigub info õpetajate, lapsevanemate ja laste vahel? „Minul on praeguseks päris hea ülevaade sellest, kellel esineb mingeid tõrkeid ja kellel mitte. Samas kõik lapsevanemad ei ole lastega kodus, seega mulle on ka lapsed ise kirjutanud, et teada anda, kui üks või teine asi ei tööta. Ma tahaks loota, et lapsed ja lapsevanemad on minu saadetud olulise info kätte saanud. Kuna paljud lapsevanemad on tööl, siis nad ei loe kõiki saadud kirju läbi ning kipuvad samu asju mitu korda küsima,“ ütleb õpetaja.

Süteem töötab, vähemalt praegu. Lapsed teevad ettenähtud asjad ära. „On muidugi ka õpilasi, kes ei tee midagi enne vanemate koju jõudmist, aga praegu ei saa küll öelda, et midagi ei tehta. Samas on pikemas perspektiivis õppetöö tulemuslikkust prognoosida vara. Ülesanded saavad küll tehtud, aga seda, kui palju lastel pähe püsima jääb, on vara hinnata.“

Kati ütleb, et ta on tuleviku suhtes optimistlik ja loodab parimat. Küll aga tunnistab ta seejuures, et kaugõppe väärtust näeme alles siis, kui kõik koolimajja tagasi lähevad ja koduõppel omandatud teadmised välja tulevad.