KOLMANDIK ARSTE RISKIRÜHMAS: mõned veteranid jäävad koju

„Arstid tahavad patsiente aidata ja palgata puhkuse soovijaid ei ole meile teada,“ lausub Eesti arstide liidu tegevjuht Katrin Rehemaa. Tervise arengu instituudi statistika näitab, et tunamullu tegeles Eestis patsientide ravimisega kokku 4605 tohtrit, kellest 60–64 aastasi oli 596, veelgi vanemaid 905. „Kui palju kuulub riskirühma nooremaid arste oma terviseseisundi tõttu, ei oska kosta,“ ütleb Rehemaa. Probleemid võivad tema sõnul tekkida rohkem siis, kui raviasutustes ei peaks jätkuma isikukaitsevahendeid.

 „Siiani oleme hakkama saanud, kuid tunneksime end kindlamalt, kui varud oleksid suuremad,“ ütleb Lääne-Tallinna keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Liina Suba. Kui ülesanded vähegi võimaldavad, saavad lapseootel ning krooniliste haigustega töötajad teha tööd kodukontoris. Peaks see osutuma võimatuks, lubatakse neil jääda kriisiajaks koju, säilitades sealjuures oma keskmise palga. Sealgi üritatakse vanemaealisi panna rohkem töötama telefoni või arvutiga.

Juhtumeid, kus eakam töötaja ei soovi tööle tulla, on Suba sõnul vaid mõni. „Kõigepealt vaadatakse siis töötajaga üle võimalus kasutada korralist puhkust või lisapuhkust ning alles siis tuleb kaalumisele palgata puhkus,“ selgitab ta. „LTKH personalist kuulub riskirühma ligi 30 protsenti,“ räägib Suba. 
Ida-Tallinna keskhaigla turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Inge Suder ütleb, et nende haigla töötajatest kuulub riskigruppi ligi 15 protsenti ja palgata puhkuste kasvu pole nad täheldanud.