KOOLIDE PANUS: Tihti arvatakse, et mis viga eliitkoolidel saada andekate õpilastega kõrgeid punkte riigieksamitel. Mida näitavad aga koolide panuse pingeread? Fotol eksam Luunja keskkoolis, mille panus eesti keele riigieksami tulemustesse oli kõrgel 15. kohal.
Foto: Aldo LuudPINGEREAD | MIDA GÜMNAASIUMID SUUDAVAD: kuhu sisse astunud nutikas laps teeb lõpueksamid oodatust kehvemini? Kus aitavad õpetajad lastel oma võimetest viimast võtta? (6)
Mõned eliitkoolid on igal aastal riigieksamite tulemustes esimeste hulgas. Kas neil on erakordselt tublid ja motiveerivad õpetajad? Või on nad lihtsalt riisunud koore ja tõmmanud ligi kõige andekamad ja õpihimulisemad noored kogu riigist? Vaata tabelitest, milline on koolide panus lõpetajate riigieksamite tulemustesse.
Koolide pingeread riigieksamite tulemuste alusel on kõigile tuttavad. Vähem on aga teada, et juba aastaid mõõdab haridus- ja teadusministeerium (HTM) ka koolide panust riigieksamite tulemustesse. Mõte on võrrelda õpilase tegelikku tulemust sellega, milleks ta on eeldatavalt võimeline. Millistes koolides saavad õpilased paremaid tulemusi, millistes aga kehvemaid tulemusi, kui oleks võinud arvata?
HTM ega koolid ise pole riigieksami tulemuste alusel koolide pingeritta panemist kunagi armastanud. Telliskivist sepikut teha keegi ei saa: on ebaõiglane mõnele väikesele maakoolile ette heita, et sealsed õpilased ei saavuta sama häid tulemusi kui mõne Tallinna kesklinna eliitkooli omad. Pealegi sinna, kus on, kipub juurde tulema, ja seal, kus vähe, kaob viimanegi. Tekib surnud ring: pingereas kõrgel kohal olev kool riisub koore, tõmbab paremad õpilased endale ja saab veel kõrgemaid kohti. Kuskil pingerea lõpus kügelemine peletab aga koolist eemale ka viimased viielised ning vastu võetakse kõik, kes kooliuksest sisse astuvad. Pole siis imestada, et kolme aasta pärast on riigieksami tulemused kasinad.
Õhtuleht võttis kõik andmed, mis võtta oli. See tähendab kaheksat aastat. Õhtulehe pingerida sündis neljaastmelise järjestamise käigus.
Kommentaarid